Jüri Laurson: alushariduse saamiseks peab lasteaiakoht olema tasuta

Jüri Laurson Foto: Erakogu

Isa, vanaisa ja vanavanaisa Jüri Laurson avaldab arvamust, et pole õiglane küsida vanematelt lasteaias kohatasu, mis on paljudel peredele väga suur väljaminek.

Eestis on haridustee reformimisega jõutud olukorrani, kus laste üldharidustee algab juba  lasteaiast alusharidust saadavast nn õppeasutusest. Lasteasutuse õppekava läbinutele antakse välja koolivalmiduskaart, mille lapsevanem esitab kooli. See on küll igati hea algatus  alushariduse saamiseks, kuid üha kasvav lasteaiakohatasu nõuab lastevanematelt laste koolitamisel suuri rahalisi väljaminekuid, mida vaesematel lastevanematel kahjuks puudub.

Kõrged lasteaiatasud ei võimalda kahjuks väikese kuusissetulekuga peredel lapsi lasteaeda panna ja alusharidust saada. Seega puudub paljudel väikese sissetulekuga peredes lastel võimalus edaspidi kooliteed enda valitud põhikoolis alustada, sest esimesse klassi pääseb katsete alusel. Aeg, kus esimeses klassis kooliteed alustati tähtede ja numbrite õppimisega, on tänapäeval möödas. Seetõttu peaks riik ja omavalitsused tegema kõik, et lasteaiakoht igale lapsele oleks tasuta. Eesti riigi arengu, julgeoleku ja riigikaitse alustalaks on haritud inimesed. 

Meedias välja toodud andmetel kulub iga lapse peale keskmiselt 280 eurot kuus, eri vanuses erinevalt: pisut üle 400 euro imikueas ning veelgi rohkem18-19 aastase puhul. Keskmiselt on  kõige vaesemad, kuni 306eurose kuusissetulekuga pered leibkonnaliikme kohta, ja kõige rikkamad, üle 4000eurose kuusissetulekuga ühe pere liikme kohta. Samas mainitakse, et riigi, omavalitsuste ja kogu ühiskonna suhtumine peaks igati soosima ja soodustama laste saamist ja koolitamist. Järelikult peaksid kõik lapsed kasvama inimväärsetes tingimustes ja saama hea hariduse.

Haridusteel ei tohiks tekkida olukorda, kus vaeste vanemate lastel puudub rahapuudusel võimalus lasteaeda pääseda, et head alusharidust saada ja edaspidi üldse põhikoolis kooliteed alustada, kui nõutavaid katseid ei soorita. Meie praegune hariduspoliitika on kreenis ja ei taga rahva taastootmist ega püsimajäämist ega pidurda noorte perede väljarännet. Näha on, et kuigi laste arv aasta-aastalt väheneb, ei suvatse omavalitsused praegugi lastele vajalikke  lasteaiakohti kindlustada. Aina lubatakse, kuid lubadustest kaugemale pole jõutud. Arvatavasti jõutakse lasteaiakohtadega meil ühele poole siis, kui lapsi enam peale ei sünni.

Haridussüsteemi esimesed haridusteel kemplemise viljad on tänavuseks valminud, võimekaid tudengeid on tänavu vähem kui ülikoolis kohti ja haridusministeerium ennustas sama tendentsi jätkumist.

Põhiseaduse § 27 järgi on perekond riikliku kaitse all. Järelikult lapsi ei kasvatata ainult endale, vaid see on põhiväärtus, kellest sõltub riigi julgeolek.    

Põhiseaduse § 37 järgi on igaühel õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. Arusaamatuks jääb, miks peaks lasteaiakoha eest siis lapsevanem üldse tasuma, kui laste üldharidustee algab alushariduse saamisega lasteaiast.     

Ei maksa üldharidus- ja kutsekoolis ega ka ülikoolis õppija kohamaksu ega õppemaksu. Kuidas on võimalik põhiseaduses ettenähtud tasuta üldharidust nii väänata, et koolieelne üldharidus, mis tänapäeval saab alguse alusharidusest lasteaias, mille kohta väljastatakse koolivalmiduskaart, on kohamaksuga. Järelikult meil lasteaiakohatasuga diskrimineeritakse kõige väetimaid lapsi juba alusharidustee alguses.

Eesti riigi ja rahva püsimajäämiseks peaks olema küll igale lapsele alushariduse saamiseks  lasteaia koht tasuta.