Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Imetamine kui mäng naise enesekindlusega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Linda Pärn
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Rinnaga toitmine on suurel määral seotud naise enesekindlusega. Imetamise ajal pisikesele silma vaadates naise enesekindlus tõuseb, sest ta teab, et kõik, mida laps vajab, tuleb temalt – emaarmastus, turvatunne ja täiuslik toit.

Sellele vastukaaluks võib värske ema enesekindlust kergesti haavata ka heatahtlike küsimustega, kirjutab BellyBelly. Näiteks pärivad sageli just teised naised äsjasünnitanult imiku väiksemagi vigina peale õõnestavaid küsimusi nagu «Kas sul on ikka piisavalt piima?» või «Võib-olla su piim on liiga lahja?»

Kogenematu ema on väga kergesti haavatav. Ükski ema ei peaks kahtlema oma võimes last toita või veel hullem – kartma, et laps on tema pärast näljas. Lapse toitmine on üks peamisi instinkte, kuid kui naise enesekindlus on kõikuma löödud, võib selle tõttu kannatada ka tema võime rinnaga toita. Piima koguse pärast muretsemise tõttu tekib stress, mis võib mõjutada piimaeritust juhtivaid hormoone. Kui siis hirmude tõttu pakkuda lapsele lisaks rinnapiimaasendajat, ei lähe enam kaua, kui keha saab aru, et nii palju piima pole vaja toota ning rinnapiima jääb päriselt vähemaks. Selle tagajärjel võõrutab naine enda teadmata lapse rinnast liiga vara ja peab seda veel enda süükski.

Piima tootmine

Rinnapiima tootmine põhineb lapse vajadustel. Laps nii-öelda tellib imedes endale õige piimakoguse, ehk mida rohkem on laps rinnal, seda rohkem piima juurde tuleb. Kuigi see võib tunduda vastuoluline, toodab «tühi» rind rohkem piima kui täis rind, kuhu piima tuleb aeglasemalt juurde. Piimakoguse suurenemise kiirus sõltub otseselt sellest, kui näljane laps süües on. Seda tõde tasub endale meelde tuletada neil perioodidel, kui lapsel on kasvuspurt ja ta tahab mõni päev tunduvalt kauem rinnal olla kui tavaliselt. Kuigi enamasti toimuvad need kasvuspurdid kahenädalaselt, kuuenädalaselt ja kolmekuuselt, võivad need tegelikult ette tulla igal ajal.

Kui tihti tuleks beebit toita?

Pärast sündi on tita magu kõigest marmorkuulisuurune, kümnepäevaselt umbes golfipallisuurune. Rinnapiim on väga kiiresti ja kergesti seeditav, mistõttu tahabki tita vähemalt esimestel nädalatel tihti süüa. Nõnda pole ime, kui tal on kõht tühi juba kaks tundi pärast eelmist toitmist, kusjuures toitmise vahede arvestamisel peetakse silmas aega alates eelmise toitmise algusest teise toitmise alguseni, mitte vahepealset pausi.

Nälg või janu?

Sõltuvalt sellest, kas beebil on parasjagu vaid janu või tahab ta süüa, oskab ta ise reguleerida, millist piima ta tahab. Seda muidugi siis, kui toidad teda kohe, kui ta seda nõuab. Toitmise ajal piima koostis muutub. Eelpiim on nagu kooritud piim, mis kustutab beebi janu. Seepärast tahabki ta mõnikord vaid korraks rinnale saada, eriti palava ilmaga. Kui toidad last tema soovide järgi, pole ka vajadust lisaks vett pakkuda. Pikemalt toites muutub piim rasvasemaks. See on nagu koorene magustoit, mis kustutab lapse nälga. Selleks, et ta rasvasema piima kindlasti kätte saaks, peab ta ühe rinna nii-öelda tühjaks sööma, enne kui järgmise juurde asub.

Jälgi oma last, mitte kella

Õpi märkama oma lapse varaseid näljasignaale (vingerdamine, näpu lutsutamine jms), et saaksid talle kohe rinda pakkuda ja suuremat nälga ära hoida. Kui laps nutab täiest kõrist, on ta juba väga näljane – see on hiline näljasignaal. Ole mureta, laps sööb täpselt nii palju kui vajab.

Selle asemel et muretseda, kui palju piima laps kätte saab, katsu rahuneda ja nautida neid ühiseid hetki. Lapse märguandeid tundma õppides saad peagi aru, et oled ise oma lapse kasvatamisel parim ekspert ja teiste kommentaarid ei lähe sulle enam korda. See ongi emalik enesekindlus!

Tagasi üles