Lugeja kirjutab: kas noorelt lapse saamine on ikka viga?

Foto: SCANPIX

Naine24 kirjakasti saabus kiri lugejalt, kes arutleb noorelt emaks saamise üle. Miks seda meil nii hukka mõistetakse?

Nägin täna oma endist sõbrannat. Ta sai väga noorena kolm last. Nüüd on lapsed suured, ta ise tubli ja hakkaja ning praegu on tal rohkem aega nii-öelda oma asjadega tegeleda.

Kui ta esimese lapse sai, oli hurjutajaid palju. Oli see siis tegelikult nii halb, et ta varakult emaks sai? Täit tõde teab vaid tema ise. Ja tagantjärele ei olegi ju võimalik öelda, mis oleks parem olnud. Kolm toredat last on ikkagi õnn, arvan mina.

Ma ei tea, kui noor on tänapäeval liiga noor lapse saamiseks. Kakskümmend loetakse vist ka juba varaseks sünnitajaks?

Minu ema oli kakskümmend kaks, kui mina sündisin. «Viimane taks» nagu tol ajal öeldi. Kui ta üle kolmekümneselt veel ühe lapse sai, siis pidi juba häbenema, et on kõrges eas sünnitaja.

Ajad on muutunud. Pigem soovitakse lapsi siis, kui kõik on paigas. Aga millal see nii on?

Olen igati pereplaneerimise poolt, aga elu on näidanud, et ka parim planeerimine ei anna alati soovitud tulemust. Tean paare, kes kaua lapsesaamisega oodanud ja siis kui otsus tehtud, lapsi lihtsalt ei tulnud.

Või paar, kes otsustas lapsi mitte saada. Kui nad olid umbes viiekümnesed, leidis mees uue naise. Lastega naise. Ja tema endine naine ei teadnud enam, kas kunagi ühiselt tehtud otsus oli ikka läbi mõeldud.

Ma arvan, et vanemana kahetsetakse pigem laste mittesaamist kui vastupidi. Paljud, kes lapse üsna varakult saanud, suudavad elus ka kõike muud saavutada. Laps ongi nende motivaator, jõuallikas.

Mõne jaoks on noorena lapse saamine olnud ilmselt ka raske katsumus. Kuidas muidu seletada seda, et nad pole hiljem rohkem lapsi soovinud.

Võimalus ise otsustada lapse saamise üle (mis polnud veel mõned aastakümned tagasi võimalik?), on kindlasti hea. Teinekord pole otsuse tegemine sugugi lihtne. Ja pigem jääb elus selline otsus ikka rohkem naiste õlule.

Igal naisel peakski olema võimalus sellist otsust teha. Kindlasti oleks hea ka kellegi toetav nõuanne. Loomulikult ei tohiks ka noorele sünnitajale keegi öelda, et ta peab sünnitama või ei tohi sünnitada.

Võib-olla ma eksin, aga mulle tundub, et pigem hirmutatakse tänapäeval noori sellega, et nad rikuvad lapse saamisega oma elu ära. Tahaksin vaid soovitajatele öelda, et nad natuke mõtleksid, kas see ikka on nii.