Mida teha, kui sulle ei meeldi kallima pere või sõbrad?

Foto: SCANPIX

Armusuhtes on palju lihtsam olla, kui partneri perekond ja sõbrad võtavad sind omaks. Abielludes või pikaajalises suhtes olles eeldatakse, et kallima perest saab justkui sinu enda pere, vähemalt mingil määral, meeldib see sulle või mitte.

Oluline on see, et sind aktsepteeritakse ja sina peaksid omalt poolt tegema kõik, et kallima pere omaks võtta, isegi siis, kui nad pole sellised inimesed, kellega sa muidu suhtleks. Kui sulle ei meeldi partneri perekond, siis see võib teie suhtes tõsiseid pingeid tekitada, kirjutab Female First.

Järgnevalt on välja toodud mõned nõuanded, kuidas õppida kallima peret ja sõpru aktsepteerima.

Erinevused. Pea meeles, et iga perekond on erinev. Mõtle, mille poolest erineb partneri pere sinu omast ja ürita õppida neid erinevusi armastama.

Arvamused. Arvamus on arvamus, see pole kindel fakt. Kui ämm avaldab sinu söögitegemise kohta arvamust, ära võta seda südamesse. Talle ei pruugi su oskused meeldida, kuid kallim lausa armastab su toite. Kelle arvamus on tähtsam? 

Harjumused. Kui partneril on kombeks iga päev oma emale helistada, et teda asjadega kursis hoida, ära ürita teda muuta. Neile sobib selline suhtlusviis, milleks seda torkida? Austa nende harjumusi ja ürita mõista, et nende jaoks on suhtlemine oluline.

Mõistmine. Kui kallima perekond või sõbrad käituvad nii, nagu sulle ei meeldi, pea meeles, et sa pole nendega suhtes. Ära süüdista kallimat, et tal on sellised vanemad või semud, kellega sina läbi ei saa. Tema pole selles süüdi.

Pinguta. Pere ja sõbrad on kallima elus olulisel kohal, seega austa neid ja ürita nendega läbi saada. Kui sa pole nendega alati nõus ega mõista nende seisukohti, pinguta vähemalt oma partneri nimel.

Piirid. Pange teatud piirid paika, et partneri pereliikmed ja sõbrad ei astuks üle teatud nähtamatu joone. Kui neil on kombeks läbi astuda ilma ette helistamata, kuid see tekitab sinus ebamugavust, palu neil järgmine kord helistada.

Ära üldista. Kui mehe ema ütleb midagi, pea meeles, et see on ta ema, mitte tema arvamus. Ta on küll oma ema poeg, aga nad ei mõtle alati ühtemoodi, seega ära tee ennatlikke järeldusi.

Empaatia. Isegi, kui sinu mõtted ei ühti nende omadega, ürita mõista, mis radu pidi nende mõtted liiguvad. Hinga sügavalt sisse ja aseta end nende asemele - kas käituksid/reageeriksid samamoodi?