/nginx/o/2010/08/03/412872t1hb492.jpg)
Terviseameti 2009. aasta aprillist oktoobrini üle Eesti läbi viidud kontrollide käigus selgus, et 123st maniküüri ja pediküüri teenust pakkuvast ettevõttest seitse ei kasutanud steriliseerimist, seades kliendid nakkusohtu.
Maniküürijad seavad tuhandeid kliente aastas nakkusohtu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks olid kümnendikul juhtudest haavade desinfitseerimiseks ette nähtud ebasobivad vahendid.
Terviseameti andmetel võivad maniküüri ja pediküüri kui teenuse pakkumisega kaasneda mitmed ohud - suurim risk on nakatuda vere kaudu levivatesse nakkushaigustesse, eeskätt HI-viirusesse,
B- ja C-hepatiiti ning bakteriaalsetesse või seentest põhjustatud nahainfektsioonidesse.
Enamik ehk 94,3 protsenti teenusepakkujatest omas steriliseerimisaparaati, mida pärast iga protseduuri lõpetamist ka kasutati. Lisaks kasutati ka erinevad mikroobe hävitavaid lahuseid ja seadmed, nagu näiteks Erihyd Forte lahus ja Korsolex valmislahus ning UV-seade.
Terviseamet ei poolda sterilisaatoritena UV-lampide kasutamist, kuna maniküüri ja pediküüri instrumendid on keerulise konstruktsiooniga, mille tõttu UV kiired ei pääse igale poole. Terviseamet on seisukohal, et UV-sterilisaatoreid võib kasutada ainult kammide desinfitseerimiseks.
Seitsmes ettevõttes kasutati steriliseerimise asemel desinfitseerimiseks ettenähtud seadmed ja lahuseid, täitmata seejuures kasutusjuhendiga ette nähtud tingimusi.
Ohustatuid ja haigestunuid kuni 5500 aastas
Arvestades nendes ettevõtetes teenindavate klientide koguarvu päevas – 25 klienti - võib prognoositavalt halvimal juhul olla nahahaigustest ohustatud, samuti vere ja sekreediga ülekantavatesse haigustesse haigestunud kuni 5500 inimest aastas, mis moodustab 6 protsenti maniküüri ja pediküüri teenust kasutanud kliendist.
Ainult desinfitseerimise kasutamine ja steriliseerimisvõimaluste puudumine ei välista naha sekreedi ja vere edasikandmist ning nende kaudu levivate haiguste ülekandumist ühelt kliendilt teisele.
Desinfitseerimisvahenditest oli kontrollitud ettevõtetes kasutusel A-sept, Chemisept IR, Gutasept ja piirituslahused. Juhusliku nahakahjustuse tekkimisel olid esmaabivahenditena kasutusel A-sept, Chemisept IR, Cutasept, plaastrid, sidemed, steriilsed tampoonid ja vesinikperoksiid.
Chemisept IR on registreeritud biotsiidina, kuid ei ole ette nähtud haavade desinfitseerimiseks. Hoolimata sellest kasutas tervelt kümendik kontrollitud maniküürijatest Chemisept IRi haavade desinfitseerimiseks.
Samuti selgus terviseameti kontrollide käigus, et 5 ettevõtet ei olnud oma tegevust majandustegevuse registris registreerinud.
Enamik teenuseosutajatest oli läbinud vastava koolituse, kontrollimisel puudusid läbitud koolituse kohta dokumendid vaid kahel teenuseosutajal, kes olid omandanud oskused meistri juures töötades.