Suure kaalulanguse läbi teinud Tory Johnson kirjutas oma kogemusest raamatus The Shift ja jagab Huff Posti vahendusel teistelegi oma avastusi, millest ta kaalulangetuse nimel loobuma pidi.
Kolm asja, millest pead loobuma, kui tahad ülekilodest jäädavalt lahti saada
8. oktoober 2014, 14:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
- Patupäevadest
Tory tundis, et lasi enda aastaid lollitada mõõdukuse põhimõttest, mis võib ju mõnele naisele sobida, aga temal tegi olukorra vaid hullemaks. Paljude toitumissoovituste järgi võib süüa kõike, ka sibularõngaid ja kooki, kui seda teha mõõdukalt ja piirduda vaid mõne suutäiega, ning kaal ei tõuse. Probleem on aga selles, et kaaluga kimpus olev inimene ei suuda end tagasi hoida. Paarist krõpsust saab ikka terve pakk ja nii hakatakse enda isudele üha rohkem järgi andma. Sama kehtib ka paljukiidetud patupäevade kohta. Pärast tublit pingutust pole mõtet oma vaev ühe päevaga nullida. Toidusõltlasele on see sama hea kui alkohoolik tähistaks kuupikkust kainust värskendava õllega. Mõnel on väga raske mõõdukaks jääda, kui ta ei ole endale paika pannud selgeid reegleid ja piiranguid.
- Kiiretest dieetidest
Tory proovis varasemalt korduvalt kõiksugu erinevaid imedieete ja paastupäevi, millest polnud mingit tolku. Ülekaaluline inimene tahab millelegi loota ja nähes uskumatuid lubadusi, haarab ta neist kinni. Kurb tõde on aga see, et kui mõni dieet toimibki ja kaal langeb, siis pärast dieediga ühele poole saamist hakkab kaal jälle tõusma. Pealegi on mõne dieedi punktipealt järgimine väga raske ja nii mõnigi mõjub pikema aja jooksul tervisele laastavalt. Kiire kaalulangus pole asi, mida iga hinna eest ihaldada, sest mõistlikum on kaalu langetada aeglaselt. Siis on ka tulemused püsivamad.
- Süüdistamisest
Paljud otsivad endale vabandusi, miks kaal ei lange, kuigi nad tegelikult selle nimel vaeva ei näe. Küll on süüdi peres toidu valmistaja, kes teeb liiga palju ja head toitu või ostab koju ebatervislikku näksimist. Küll võib süüdistada toitu ennast või poode, kus on halb valik. Alati saab näpuga näidata vanematele ja «geenidele». See, et ülekaalu taga on inimene ise, on karm tõde, mida on liiga raske tunnistada. Teiste süüdistamisel pole aga mingit mõtet, mitte keegi teine ei otsusta sinu eest, mida ja kui palju sa sööma pead. Sa ise teed seda. See on sinu valik. Nii et kui oled pingutanud, aga libastunud, siis küsi endalt, mida sa valesti tegid ja kuidas sa saaks seda olukorda lahendada. Selline mõtteviis annab jõudu juurde ja tagab head tulemused.