Laps, keda koheldakse julmalt, võib kergesti ise julmuriks hakata, sest võimu väärkasutus muudab ta jõuetuks. Et oma pahale tundele väljendust leida, võib tast saada kiusaja või ta võib ka õppida, kuidas oma tundeid alla suruda. Kumbki variant pole hea. On tõestatud, et lapsed, keda karistatakse laksuga, muutuvad hiljem ise agressiivseks.
Laksu andmine ei adresseeri valesti käitumise põhjust. Hetkeks võib tunduda, et lapsele virutades käitub ta hästi, kuid see ei õpeta talle midagi, sest ta ei saa aru, mida ta valesti tegi või kuidas ta oleks pidanud käituma.
Oluline oleks välja selgitada, miks laps valesti käitus. Kas ta on väsinud? On tal igav või tahab ta tähelepanu? Kas ta tunneb end viisil, millest ta aru ei saa? Selle asemel, et teda nahutada, katsu mõista, millised lapse vajadused on jäänud rahuldamata.
Laps õpib vältima SIND, mitte halba käitumist. Suure tõenäosusega keskendub laps edaspidi sellele, kuidas karistamisest pääseda ja ei oska käitumisele tähelepanu pöörata. Näiteks tutistad last seepärast, et ta näpistas oma väikest õde. Selle asemel, et edaspidi mitte näpistada, teeb ta seda hiljem salaja, nii et keegi ei näeks. Ta tunneb ainult hirmu karistuse ees ja ei saa aru, miks ei tohi teistele liiga teha. Räägi lapsega rahulikult ja näita talle head eeskuju- see on märksa efektiivsem.