/nginx/o/2013/08/11/1961606t1h355f.jpg)
Võimalik, et oled kuulnud kuulujutte, justkui rinnahoidjaga magamine võib soodustada rinnavähi teket. Või oled kuulnud seda, et pidevalt rinnahoidja kandmine võib muuta rinnad rippuvaks, sest rinnahoidja muudab rinnakudesid nõrgemaks. Kas neid kuulujutte tasuks uskuda?
Tuleb välja, et teaduslikult pole suudetud tõestada, et rinnahoidja kandmine näiteks magamise ajal võib olla kehale kuidagi kahjulik. Kirurgia abiprofessor dr Amber Guth ütles Huff Postile, et puuduvad tõendid selle kohta, et rinnahoidjaga magamine oleks kuidagi kasulik või kahjulik.
Kuulujutt, et rinnahoidja kandmine võib soodustada rinnavähi teket, sai tõenäoliselt alguse 1995. aastal, kui ühes raamatus oli välja toodud väide, et igapäevane kitsa rinnahoidja kandmine ahistab lümfisüsteemi ning seetõttu jäävad erinevad «mürkained» kehasse kinni. Ent teaduslikult pole sellele väitele kinnitust leitud.
Üldiselt ei mõjuta rinnahoidja kandmine seda, kas naisel kujuneb välja rinnavähk või mitte. Näiteks hiljuti menopausijärgsete naiste seas läbi viidud uuring ei suutnud tuvastada ühtki seost rinnahoidja kandmise ja rinnavähi riski vahel.
Üks uuringuga seotud teadlastest, Lu Chen, ütles, et see, mitu tundi naine päevas rinnahoidjat kandis, ei mõjutanud tema rinnavähi riski. Samuti ei mõjutanud haiguseteket ka see, millist rinnahoidjat naine kandis või kui kaua ta oli juba rinnahoidjat kandnud.
Ehkki rinnahoidja kandmine magamise ajal ei mõju rindadele kahjulikult, ei tasu seda siiski teha lootuses, et rinnahoidja muudab rinnad pringimaks. Aeg, gravitatsioon, rasedus ja imetamine on pigem need, mis muudavad rindasid rippuvateks.
Kui eelistad siiski magada rinnahoidjaga – suuremate rindadega naistele võib see pakkuda lisatuge –, siis eelista pehmet ilma traatideta rinnahoidjat. Liiga kitsas rinnahoidja võib rindu ärritada või und häirida.