Sotsiaalministeerium esitles täna artiklite kogumikku «Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2013». Monitooringu autorite sõnul on tegemist uuringuga, kus vaadeldi inimeste arvamusi ja hoiakuid soolise võrdõiguslikkuse ning selle erinevate alateemade osas.
Tallinna Ülikooli teadur ja artiklite kogumiku toimetaja Triin Roosalu ütles, et monitooringu käigus selgus, et koguni 80 protsenti inimestest toetab mõtet ühiskonnast, kus mehed ja naised on võrdsed. Seda peetakse heaks ühiskonnaks.
Roosalu sõnas, et kuigi inimesed võivad mõista soolist võrdõiguslikkust erinevalt, ollakse kahe asja puhul üldiselt ühel meelel: Eestis on naiste palgad liiga madalad ja meestele tuleks anda rohkem aega isa olla. Tema sõnul ei allu see, mis meil Eestis on, tavapärasele. Meil on küll lastehoiud, vanemapuhkus, naised saavad haridust omandada ja poliitikas osaleda, kuid siiski eksisteerib meil palgalõhe ja juhtivatel kohtadel on vähe naisi.
Roosalu ütles, et tähtis on, et meil oleks paigas reeglite korraldus, mis toetaks soolist võrdõiguslikkust. Kuigi hetkel valitseb olukord, kus kõik asjad pole päris täpselt paigas, on Roosalu sõnul meil siiski paljud asjad väga heas korras.
Rollide jaotumine perekonnas
Perekonnasotsioloog Leeni Hansson uuris lähemalt teemasid, mis on seotud perekonnaga. Näiteks selgus monitooringu käigus, et 59 protsenti meestest ja 52 protsenti naistest arvab, et pere peamine toitja peaks olema mees.
Hanssoni sõnul valitsevad kodutööde jagamises suhteliselt traditsioonilised hoiakud. Kui inimestelt küsiti, kes peaks vastutama kodutööde eest, siis 45 protsenti meestest ja 28 protsenti naistest arvas, et vastutama peaks naine. Kuigi naiste vastustest tuli välja, et nad tahaksid, et mehed neid kodutöödes rohkem aitaks, ei usalda naised siiski täielikult mehi, sest vaid 42 protsenti naistest arvas, et mehed saaksid kodutöödega hakkama (meestest arvas sama 50 protsenti).
Ka tööjaotus kipub olema pigem traditsiooniline. Naised vastutavad rohkem pesu pesemise, koristamise ja lastega seonduva eest; mehed tegelevad rohkem asjadega, mis ei nõua igapäevast pühendumist (remont, autohooldus jne).
Oluline kategooria oli ka perekonnaseis. Kui vaba kooselu puhul arvatakse, et taoline suhe eeldab liberaalseid vaateid, siis monitooring tõestas vastupidist. Eestis ei ole vabas kooselus lastega paarid mitte ainult sama traditsiooniliste hoiakutega kui abielupaarid, vaid järgivad traditsiooniliselt naise õlule jäävat tööjaotust viimastest isegi enam. Näiteks vabas abielus olevate paaride puhul jääb toidupoes käimine pigem naise õlule, abielupaarid teevad seda aga pigem koos.
Sotsioloog Kadri Aavik lisas, et elanikkonna arvamused laste kasvatamise osas on sooaspektist endiselt üsna konservatiivsed. 21 protsenti inimestest arvab, et tüdrukutel ja poistel tuleks arendada samu oskusi ja omadusi, samas kui 29 protsenti on arvamusel, et tüdrukute ja poiste kasvatamisel tuleks tähelepanu pöörata täiesti erinevatele oskustele ja omadustele. Võrreldes 2009. aasta monitooringuga pole neis hoiakutes toimunud märkimisväärseid muudatusi.
Kõige olulisemaks peavad Eesti elanikud nii poiste kui tüdrukute puhul rahaga ümberkäimise oskuse arendamist. Muud olulised oskused poiste jaoks on tehnikaga tegelemine ja ettevõtlikkus, tüdrukud peaksid aga tundma etiketti ja oskama süüa teha. Olulised oskused nii poistele kui tüdrukutele on teistega arvestamine ja enese kehtestamine.
Võimalused tööturul
Kadri Aavik ütles tööturust rääkides, et 67 protsenti elanikkonnast arvab, et meestel on naistega võrreldes tööturul natuke või märgatavalt paremad võimalused. See protsent on eelmise monitooringuga võrreldes tõusnud. Naissoost vastajatest koguni 82 protsenti oli veendunud, et meestel on paremad võimalused.
Selgus, et enamik eesti elanikkonnast töötab pigem sooliselt segregeeritud kollektiivides. 40 protsenti meestest ütles, et töötavad asutustes, mille juhtkond koosneb ainult meestest. Töötamine tugevalt segregeeritud kollektiivis võib Aaviku sõnul aga suurendada soostereotüüpe tööturul.
Sooline ebavõrdsus tööturul on tihedalt seotud võimusuhetega perekonnas. Palgatöös enam teeniv partner - heteroseksuaalsessuhetes on selleks tavaliselt mees - on paremas positisioonis rääkimaks läbi tööjaotust perekonnas. Kuigi enamik Eesti elanikke peab õiglaseks seda, et elukaaslane, kes teenib vähem, ei peaks enda õlule võtma suuremat hulka kodutöödest, ei lähe see hoiak kokku reaalse olukorraga. Suurem osa rutiinsetest kodutöödest jäävad naiste kanda.
Ka poliitikas võiks olukord paraneda. 62 protsenti naistest arvas, et naiste osakaal peaks olema suurem (2009. aastal arvas sama 49 protsenti naistest). Oluline on siinkohal märkida, et küsitlus viidi läbi eelmise valitsuse ajal, kui ametis oli ainult üks naisminister.
Suhtumine seksuaalvähemustesse
Doktorant Katrin Tiidenberg vaatles monitooringu raames seda, kuidas suhtutakse seksuaalvähemustesse ja nende õigustesse. Antud teema oli soolise võrdõiguslikkuse monitooringus esmakordselt. Tiidenbergi sõnul lisati see teema monitooringusse seetõttu, et sugu ja seksuaalsust ei saa õigustatult teineteisest lahutada.
Tiidenbergi sõnul on Eestis on heteronormatiivne ühiskond, mis tähendab, et traditsiooniliselt mehelikke mehi ja naiselikke naisi ning nende vahel toimivat suhet peetakse ainuõigeks ja ainuvõimalikuks. Seetõttu pole eriti üllatav, et vaid väike osa meie ühiskonnast kiidaks heaks laiendada geide ja lesbide kooselu registreerimise või lapsendamise õigust.
Ent huvitav on asjaolu, et paljud inimesed tunneksid end ebamugavalt näiteks siis, kui töökollektiivi kuuluks gei või lesbi. 25 protsenti eestlastest ja 47 protsenti muu koduse keelega inimestest sõnas, et neis tekitaks ebamugavust, kui nad peaksid tööl gei või lesbiga kokku puutuma.
Tiidenberg tõdes, et hoiakud muutuvad aeglaselt. Selleks, et muutuma hakkaksid konkreetsed hoiakud, peaksid kõigepealt muutuma üldisemad või abstraktsemad hoiakud, mis puudutavad ühiskondlikku tasandit.