Helmen Kütt: mõisted «naiste tööd» ja «meeste tööd» on hakanud hägustuma

Helmen Kütt Foto: Liis Treimann / Postimees

Sotsiaalministeerium esitles täna artiklite kogumikku «Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2013». Kogumiku esitlusel pidi esinema ka sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt, aga kuna minister pidi samal ajal viibima riigikogus, kandis tema kõne ette sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Katri Eespere.  

Minister väljendas heameelt selle üle, et nelja aasta jooksul – eelmine montooring viidi läbi 2009. aastal – on ühiskonnas toimunud teatavad arengud. Kõige rohkem positiivseid arenguid on esinenud töösuhteid puudutavates hoiakutes. Näiteks on hakanud hägustuma mõisted «naiste tööd» ja «meeste tööd». Aktsepteeritakse varasemast enam, et ka mehed saavad hakkama hooldamisega seotud töökohtadel ning naistele antakse üha rohkem võimalusi end tõestada tehnilisi teadmisi nõudvatel töökohtadel.

Kõige rohkem on seejuures muutunud meeste hoiak, sest mehed on varasemast enam valmis tunnistama naiste sobivust teatud elualadel. Just tööelu on Küti sõnul valdkond, kus on riigil kõige lihtsam ja kõige rohkem võimalusi panustada soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. 

Värskest montooringust selgub, et endiselt on ka neid valdkondi, kus hoiakud ei ole nii kerged muutuma, seda kõige rohkem era- ja haridussfääris. «Ühiskonnas valitsevad endiselt seisukohad, et tütarlastele tuleb õpetada eelkõige söögitegemist, kodu koristamise oskusi ja etiketti; poistele aga tehnikaga ümberkäimist, autojuhtimisega seotud oskusi ja ettevõtlikkust,» vahendas Eespere ministri arvamust. Poiste puhul peetakse oluliseks arendada ametialaseid oskusi ja tüdrukutel koduga seonduvaid oskusi. Ministri sõnul näitab see teatavat jätkuvat konservatiivsust, millega suhtutakse laste arengusse.

Sellest tulenevalt ei pane imestama, et naiste osakaal otsustuste tegemise positsioonidel on endiselt marginaalne. Nii mehed kui naised on arvamusel, et meeste positsioon ühiskonnas on parem kui naistel. Seejuures tahaksid näiteks naised näha poliitikas rohkem naisi.

Ministri sõnul tuli monitooringust välja ka palju positiivset. Ühiskond areneb pidevalt, kuid tükk tööd on veel ees, et murda jäigastunud stereotüüpe, mille alustalaks oleks laste kasvatamine mitmekülgsemate põhimõtete järgi. Näiteks tuleks tütarlastele juba varakult selgeks teha, et ettevõtlus pole soopõhine. 

«Kui inimesed tunnustavad üksteist oskuste, teadmiste ja soovide põhjal, mitte soodumuste alusel, siis on inimestel rohkem julgust ja vabadust tegeleda nende aladega, mis on neile tõeliselt südamelähedased. Sellistest inimestest võidab kogu ühiskond,» arvas Kütt.