Kristina Traks: eksperiment – suvine multikapaast

Foto: SCANPIX

Paar aastat tagasi kirjutasin sellest, kuidas me oma perega suvel minimaalselt või üldse mitte televiisorit ei vaata. Ja et lapsed ongi suvel kohe täiesti ilma multikateta. Tookord küttis see teema tohutult kirgi ja nii mõnigi kommenteerija nimetas mind otsesõnu rumalaks - no mida halba teevad siis multikad - lastel on ometi ju vaja kuskilt oma mängudele ainest saada.

Olgu peale. Sel suvel ei vaadanud me televiisorit üldse mitte, sest õigupoolest polegi seda maakodus. Lapsed ei küsinudki multikaid ja isegi multikaplaadid seisid terve suve niisama jõude. Hoolimata sellest ei näe ma kuskilt otsast, et nende mängulust või fantaasia pildikasti eest veetmata tundide pärast kuidagi kannataks. Vastupidi.

Hiljuti kirjutasin lugu laste lemmikmänguasjadest. Mänguasjademüüjad rääkisid, kuidas põhimõtteliselt müüb hästi see mänguasi, mille juures on lugu - film, multikas, arvutimäng. Lihtsalt nukku keegi ei osta. «Lapsed tahavad ette süžeed, mille järgi mängida ja mida siis edasi arendada,» selgitas ta. Ma jäin mõttesse, et oot-oot... kas siis ilma etteütlemiseta ei oskagi me lapsed enam mänge välja mõelda? Seda on lihtsalt raske uskuda. Äkki me ikkagi alahindame oma lapsi?

Meil on üks naabrilaps, kelle juures on telekast tulevad multikad pea pidevalt tapeediks. Loomulikult kleepuvad ka minu tüdrukud seal olles kohe teleka ette. Laste ühisest mängust neil puhkudel enamasti midagi välja ei tule. Ühel õhtul aga juhtus elekter ära minema ning pildikast jäi laste seltskonnast kõrvale. Ma ei ole ammu näinud, kui ilusti ja üksmeelselt mängivad koos 4-5-aastased. Nende mängu tekkis süžee, tekkis rollijaotus, dialoog. Kujunes mäng, mida kunagi pole tekkinud siis, kui toas mängib teler.

Muidugi pole ma seda meelt, et televiisorist tulev on a priori jama ja et multikad tuleks lapsepõlvest välja lülitada. Ei! Jube mõnus on ju mõnikord hommikul kauem magada või lihtsalt kodus vaikselt aega veeta, andes lapsed virvendava pildikasti hoida. Jamaks läheb asi siis, kui teleka ees külitamisest saab peamine ajaveetmise viis ja sellisel puhul on küll lapsevanema püha kohus oma lapsele tutvustada ka muid ajasisustamisvõimalusi. Ja - miks mitte, mõneks ajaks teler üldse keldrisse viia ning proovida ilma hakkama saada. See on võimalik!

Ahjaa. Selle loo kirjutamise ajal pole mu lapsed maha rahustatud televiisori abil, vaid nad mängivad teises toas rahulikult rahaautomaati.