Omapärane moodus, kuidas lastes ettevõtlusvaimu arendada

Lapsed. Foto: SCANPIX

Poiste isa Jake Johnson kirjutab portaalis Medium.com, et tavaline meetod, mille järgi lapsevanemad oma lastele taskuraha annavad, ei õpeta neile õigeid väärtusi ja ei tee neile tulevikus raha teenimist lihtsamaks. 

Kui Jake oli laps, andsid vanemad talle iga nädal teatud rahasumma ning nimekirja töödest, mis ta selle ajaga ära pidi tegema. Nii on meist paljudele õpetatud, et raha saab siis, kui mingi ülesanne on täidetud. Nüüd on ta lapsevanemana maksusüsteemi muutnud, et arendada oma lastes ettevõtjavaimu.

Asja üle järele mõelnuna tundus nimelt Jake’ile, et taskuraha andmine teeb lastele karuteene. Seda mitmel põhjusel.

1. halb õppetund: sinu vara on aeg ja ülesanded

Töötajad müüvad ettevõtjatele oma aega, et täita mingeid ülesandeid. Sa lähed tööle, rassid seal kuskil 8-10 tundi, teed mida kästakse ja vastutasuks saad palka. Töötajana on su suurimaks varaks su aeg ja ülesanded, mis jõuad selle aja jooksul ära teha. Probleem seisneb sellest, et kui sul pole aega oma varaga kaubelda (näiteks jääd haigeks või saad viga), siis sa ei teeni. Ja kui ettevõtetel pole tahtmist su aega osta (sest neil pole võib-olla nii palju ülesandeid välja jagada), siis pole sul ka tööd, olgu sa kui andekas tahes.

Seevastu ettevõtjad müüvad ideid ja tooteid. Nad ei saa raha mitte oma aja ja ülesannete eest, vaid probleemilahenduste ja töökohtade loomise väärtuse eest. Kui nad teevad seda õigesti, loovad nad ettevõtteid ja süsteeme, mis teenivad neile raha ka siis, kui nad parasjagu ei tööta.

Seepärast poleks ka õige maksta lapsele taskuraha tehtud tööde eest, sest see õpetaks lapsele, et väärtus seisneb ajas ja kohustustes. Nii see pole.

2. halb õppetund: tee nii vähe kui võimalik

Laps tahab kodutöödest võimalikult kiiresti lahti saada, et uuesti mängima minna. Kui talle makstakse mingi töö tegemise eest, teeb ta seda rohmakalt ja ei mõtle eriti töö tulemusele. Sama probleem oli ka Jake’i enda peres, sest vanemad olid alati pahased, et ta tahtnud oma kohustusi õigesti täita ja polnud oma töö üle uhke.

Sama mudelit on sageli näha ka töötajate rollides. Kuna töötaja ei tee seda tööd endale, täidab ta oma kohustusi võimalikult vähese pingutusega. Muidugi ei kehti see kõigi puhul, aga paraku tuleb seda väga palju ette.

Ettevõtjad teavad aga, kui oluline on töökvaliteet ja kirglik suhtumine, sest nende endi elatis sõltub otseselt sellest, kui kiiresti ja kui hästi töö tehtud saab. Sestap on nad valmis ka töösse rohkem panustama.

3. halb õppetund: enne töö, siis lõbu

Oma aja müümise paratamatu tagajärg on elu kahestumine. Enamasti mõtlevad lapsed, et töö on vastik kohustus, mis tuleb kuidagi ära kannatada, et pärast saaks vabalt mängida. Säärane suhtumine jälitab paljusid ka täiskasvanuellu: enne tuleb teenida raha, et saaks tegeleda sellega, mis endale huvi pakub. Kui palju on neid, kes kurdavad, et ei jõua nädalavahetust ära oodata? Eesmärk on nädal ära kannatada, et puhkeajal millegi muuga tegeleda.

Ettevõtjad nii ei mõtle. Vähemalt mitte head ettevõtjad. Tõelised ettevõtjad panevad oma kutsumuse teenima ja suhtuvad sellesse kirglikult. Nad ei ela nädalavahetuste nimel, nad elavad selle nimel, et probleeme lahendada ja midagi luua. Iroonia seisneb selles, et suurem lust ja vaba aeg tekivad alles mõne aja pärast.

Ettevõtja hing

Nii otsustas Jake oma poegades välja arendada ettevõtjate suhtumise töösse, mis muide on olemas ka parimates palgatöötajates. Sellest lähtuvalt peab ta laste õpetamisel silmas järgmist:

1. hea õppetund: elus on kohustusi

Lastel peavad olema majapidamises oma kohustused. Näiteks peavad nad enda tuba koristama, nõusid pesema, tegelema koduloomadega jne. Selle eest ei saa nad muud kui teadmise, et on tublid ja kohusetundlikud pereliikmed, kes täidavad grupis oma osa. Ei ema ega isa saa koristamise või pesu pesemise eest palka, see on elu normaale osa. Kohusetundlikkuse eest ei saagi alati tasu.

2. hea õppetund: tõeline väärtus seisneb probleemilahendustes

Jake’i kodus saavad lapsed raha, kui nad märkavad mõnd probleemi ja pakuvad sellele oma lahenduse. Lapsed peavad olema tähelepanelikud ja märkama, mis nende ümber toimub, et nad avastaksid sekkumist vajavaid olukordi ning pakuksid välja, kuidas neid korda ajada. Siis arutatakse tasu üle.

Näiteks märkas Jake’i vanem poeg, et aed on kuivanud lehti täis. Ta pakkus välja, et riisub lehed ära, kui isa talle selle eest maksab. Poiss küsis töö eest kümme dollarit ja selle ta ka sai. Paari tunni töö eest on see 7-aastasele lapsele suur raha.

Vaikselt hakkas isa soositud mõtteviis poisile külge. Kord tulid külla vanaema ja vanaisa, ning laps nägi, et nende auto on must. Ta pakkus välja, et peseb viie dollari eest vanavanemate auto ära. Mõeldud, tehtud. Nii sai puhtaks ka tädi auto, laps teenis kümme dollarit ja oli endaga maru rahul. Päeva lõpuks tekkis tal tahtmine avada oma autopesula.

3. hea õppetund: hea äri eeldab head plaani

Selleks, et lapsele veel midagi õpetada, uuris Jake, kuidas kavatseb poiss oma äri avada. Millega ta autosid peseb? Laps käis välja, et kasutab selleks garaažis olevat ämbrit ja käsna, mis on köögis kraanikausi kõrval. Isa märkis aga seepeale, et neid pole lubatud niisama kasutada. Oma äri alustamiseks on vaja oma raha ja materjale. Ning kust tulevad kliendid? Selle peale pakkus poiss, et paneb välja sildi, kuid ühiselt leiti, et sildist vast siiski ei piisa ja vaja on turundusplaani.

Nüüd ongi nad koos tegelenud äriplaani koostamisega ja poiss teab, et ta peab ostma ise oma töövahendid ning leidma nutikaid viise, kuidas naabruskonnast kliente leida.

4. hea õppetund: elus on nii tööd kui lõbu

Kui lapsele sellisel kujul ettevõtlust tutvustada, areneb temas teadmine, et ka töö võib olla lõbus ja rahuldustpakkuv. Eriti siis, kui teed midagi, mis sulle endale väga meeldib.

Jake’il pole suuri ootusi, et tema poisist kasvaks vinge ärimees, kui ta tahab, et lapse arusaam rahast ja ärist muutuks. Need varajased õppetunnid võivad luua pinna edukaks eluks, mida kahtlemata saadavad hiljem veel paljud rasked õppetunnid.