Naine24 postkasti saabus kiri lugejalt, kes läks hiljuti oma kaaslasest lahku. Pärast seda on ta avastanud end üha rohkem mõtlemast, et mehed võiksid rohkem pingutada.
Lugeja kirjutab: miks on tänapäeval nii palju saamatuid mehi?
Asun otse asja kallale. Mille paganama pärast oled sa 26-34-aastane ja elad koos vanematega? Miks ei ole sa suutnud oma elus põhilised asjad korda saada, nagu näiteks muretseda omale normaalne elukoht, teha ära autojuhiload, osta auto, püha jumal – isegi sõjaväes ära käia? Ma saan aru, et võib-olla ei ole rahaline seis nii hea, või on mõni terviseprobleem, aga selle asemel, et iga nädalavahetus kohalikus kõrtsis või kuskil sõbra juures kahetoalises korteris õlut või viina «libistada», oleksid tegelikult need eelpool nimetatud asjad vägagi teostatavad.
Ma saan aru, et ei tohi ja ei olegi võimalik kõiki mehi ühte patta panna, sest samuti on väga häid mehi, ka minu enda tutvusringkonnas. Kuid tihtipeale vaatan enda ümber tuttavaid (just nimelt tuttavaid, mitte sõpru), ja vaikselt hakkab juba piinlik. Mis on sinu elus eksisteerimise eesmärk?
Isegi kui need asjad on olemas ja heal juhul leitakse isegi pruut, hakatakse käituma nagu täiskasvanud imikud. Naine peseb sokke, naine koristab ja teeb süüa. Jumal hoidku selle eest, et hommikul poleks kallile mehekesele kohv voodisse toodud.
Enamasti need mehed, kes ootavad, et naised kõik ette-taha ära teeks ja veel tulevikus hakkaks lapsi ka kasvatama, ei ole ise mitte midagi väärt. Nädala sees käib mees tööl, kui käib, ja nädalavahetusel on vaja ju sõpradega koos olla. Las naine kaabib seal kodus üksinda. Aga kui Temake soovib ka korra aastas sõbrannadega kuskile välja istuma minna – ma ei mõtle klubisse, vaid meelt lahutama ja lõbusalt aega veetma - siis hakatakse parimal juhul poolvinguva häälega manipuleerima ja üritatakse teha end madalamaks kui muru: «Kallis, ära mine kuskile, ma tahan sinuga ise koos olla!» Kus sa ülejäänud aja olnud oled? Halvemal juhul sõimatakse lihtsalt nägu täis ja öeldakse, et sa oled halb naine.
Just nimelt seda ma saamatuse all silmas peangi, et kui mees mõtleb, et ta on nii hirmus võimekas ja täielik alfa, siis miks viskab ta kõik oma mured ja kohustused teiste selga? Üks õige mees seisab ise oma eluraskustega silmitsi. Tore on, kui on teine pool kõrval, kellele raskel hetkel toetuda, aga see ei tähenda seda, et naine on nagu mingisugune koormaeesel, kes kõnnib sinu selja taga ja korjab sinu tekitatud pahna maast üles, saamata ühtegi tänusõna või muud tunnustust. Olgem ausad, kahjuks on natukene nõrgema iseloomuga naissoost isikuid, pole midagi parata, aga meestest on lihtsalt õel seda niimoodi ära kasutada.
Niisiis, see jutt ei ole mõeldud kellegi solvamiseks, need on lihtsalt minu enda mõtted. Nagu eelpool mainisin, siis tean kindlasti, et on ka väga palju toredaid ja asjalikke mehi, kes tõesti teevad oma eluga midagi tarka. Kui keegi sellest arvamusest ennast puudutatuna tundis, siis ei soovi ma kedagi välja vihastada, vaid pigem motiveerida, et sinust, meessoost isik, kes sa seda loed ja tunned äratundmiserõõmu, saaks kas või natukene mõistlikum inimene.