Diana Poudel: wannabe ökoemmedest

Diana Poudel. Foto: Toomas Tatar

Pere24 eestvedaja ja pereema Diana Poudel kirjutab Biominerata blogis nn ökoemmedest, kes erinevates internetifoorumites sõna võtavad.

Olles viimasel ajal palju ökoteemalisi postitusi foorumitest lugenud ja väga erinevatel teemadel inimestega rääkinud, siis tundub, et ökotemaadel võiks inimesed jagada kolmeks:

1. Täielikud ökoinimesed – ehk siis need, kes koristavad sooda ja sidruniga maja, söövad ainult mahedalt ja suure tõenäosusega on isegi samm kaugemale läinud ja eelistavad taimetoitu ning kui nad hetkel veel ela, siis suure tõenäosusega sooviksid elada mõnes ökokogukonnas. Ja üldjuhul keegi ei vaidle vastu, et tegu on väga keskkonnateadlike inimestega, kelle mõjul kindlasti kliima ei soojene ja elu meredes välja ei sure.

2. kategooria on inimesed, kellel on täiesti ükskõik, kui palju nende auto bensiini võtab kuni rahakott välja kannatab ja kelle jaoks ei tekita süümepiinu iganädalaselt poereisilt tagasi tulla suure koguse kilekottidega. Paljud neist väidavad, et üks inimene niikuinii muutust tuua ei suuda, osad jälle ütlevad, et ökoelu on liiga kallis ja neil pole selleks raha ja aega… Taaskord võib suhtumine neisse erineda, kuid keegi neid ökoinimesteks ei pea.

Aga väga lai hall maa jääb nende kahe äärmuse vahele – ehk siis inimesed, kes mingil määral püüavad ja hoolivad, kuid samas kelle jaoks kõigist 21. sajandi mugavustest ja tarbimiskultuuri loodud õnnetundest loobumine ei ole sobiv. Ja need on inimesed, kes saavad palju nuhelda mõlemalt poolt. Nagu üks poemüüja ütles, et tema jaoks on väga veider ema, kes Hummeriga poe ette sõidab ja siis lapsele ökomähkmeid ostab…

Aga kas see on siis tegelikult ka halb? Kuskil Perekoolis jäi silma diskussioon, kus põhimõtteliselt öeldi, et kui kallist autost ei loobu, siis pole isegi mõtet looduskosmeetikat tarvitada. Või kui perega talvel soojale maale lendad, siis pole sul ka asja ökopuhastusvahenditega!

No vabandage, aga minu jaoks tunduvad sellised teemaarendused nüüd küll idiootsed! Et kui ma õhtul majas suurpuhastust teha ei jõua, siis ei hakka ka köögis nõusid pesema kuna see on mõttetu?

Meenub «Kevade» raamat, kus õpetaja ilusasti ütles, et kui sa kõiki rehkendusi teha ei jõua, siis tee pooled. Ja täpselt sama kehtib ka meie tarbimisharjumuste ja elustiiliga – kui päevapealt suurt muutust teha ei taha, siis väikese muutuse võiks ikka teha.

Olgem ausad – ka mina olen ise nende wannabe ökoemmede hulgas – Hummeriga ei sõida, kuid kindlasti on palju asju, mida saaks teha säästlikumalt. Aga eks ma vaikselt püüan nii palju kui suudan ja jaksu on… Ja õnneks olen aastatega endale paksu naha kasvatanud ja Perekooli Kägude sõim mind ei morjendaks – kui ma ise tunnen, et olen õigel teel, siis jumal sellega, mida mõni kibestunud võõras arvab.

Aga kujutage nüüd ette mõnd noort ema, kellele ei ole veel elukogemused paksu nahka kasvatanud. Koos lapse sünniga hakkab ta suure tõenäosusega ka rohkem uurima tervislike valikute kohta, kuid samal ajal ümbritsevad teda noored ja trendikad sõbrad, kelle jaoks uusim mood ja uhkeim auto on staatusesümbolid. Nii see noor ema võibolla otsustabki just teha muudatusi seoses oma valikutega lapse jaoks – ökomad mähkmed, töötlemata puuvillast riided ja muu taoline.

Ja siis ta näeb seda halvustavat pilku mõne müüja silmis, kes silmitseb ema viimase moe järgi riietust ja tema kallist autot ja see pilk ütleb: «Mis on sinul siia asja?». Õhtul läheb noor ema oma muret kurtma kuhugi anonüümsesse foorumisse ja saab sealt kogu eespoolmainitud sõimu kaela. Mis te arvate, kas ta kipub veel edaspidi ökopoodi?

Kokkuvõtteks arvan, et loodusele on väga abiks iga väike muudatus. Ja eks pealegi võitleme ka oma projekti juures eelarvamustega, et «Öko on tore, kuid millega ma kodu tegelikult puhtaks saan?» suhtumisega. Eks inimesed avastavadki seda ökomaailma samm-sammult ja usk öko- ja mahetoodetesse kasvab koos kogemusega.

Seega, kui sa ise oled juba teema enda jaoks läbi mõelnud, siis aita ka teisi nõu ja positiivse suhtumisega. Ja kui sa ise kogu seda ökovärki ei usu, siis mina sind ümber rääkima ei kavatse hakata - aga ära sina ka takista neid, kes siiski püüavad maailma väikeste sammudega paremaks paigaks muuta!