Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Uuring: naised kardavad tööl riskida, sest neil on ka rohkem kaotada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Linda Pärn
Copy
Foto: SCANPIX

Uus uuring näitab, et riskantsetes tööolukordades kipuvad naised pinge all murduma.

Ameerika sotsioloogialiidu aastakoosolekul esitleti uuringut, milles jõuti järeldusele, et riskantsetes olukordades võib naisterahvas võrreldes tavaolukorraga ärevuse tõttu kehvemini hakkama saada. Meestel aga sellist probleemi ei esine, vahendab Huffington Post.

Üks uuringu juhtidest oli Stanfordi ülikooli doktorant Susan Fisk, kelle selgitusel mõeldi riskantse olukorra all töösituatsiooni, millel võib olla nii halb kui hea tagajärg. Sääraseid olukordi tuleb tema sõnul tööl ette pidevalt. Näiteks koosolekutel, kui töötajad tõstavad käe, et kriitiliste töökaaslaste kuuldes oma arvamust avaldada või mõne uue ideega lagedale tulla. Või näiteks siis, kui tuleb ülemuse tööle tagasisidet anda, või kui on võimalus mõni raskem ülesanne enda kanda võtta.

Uuringu ühe osana tegi Fisk eksperimendi, et teha selgeks, kui suurt ärevust taolised riskantsed olukorrad meestel ja naistel tööl tekitavad. Eksperimendis osalejate vahel jagati välja neli erinevat riskistsenaariumi, mis olid kas väga pingelised või vähem pingelised. Pärast stsenaariumi lugemist paluti neil mõelda ja panna kirja oma arutluskäik, kuidas nad seda olukorda hindaksid. Lisaks pidid nad märkima, kuidas nad sellises olukorras ise käituksid ja kuidas nad end siis tunneksid. Sellele järgnes ärevustest.

Fisk leidis, et mida pingelisem olukord, seda ärevamalt naised end seejärel tundsid. Meeste puhul sellist efekti ei ilmnenud. Uuringu tulemusi peab teadlane murettekitavaks, sest nõnda on naistel väga raske tööl meestega võrdsust saavutada. «Tööl tuleb sageli ette väga riskantseid, ent tulutoovaid võimalusi, ja kui naised neid väldivad või saavad ärevuse tõttu kehvemini hakkama, saavadki nad vähem kasu kui mehed,» nentis ta.

Fisk põhjendas naiste ärevust lihtsa tõigaga, et riskantsetes olukordades ongi naistel rohkem kaotada.

«Varasemad uuringud on näidanud, et isegi kui naisel on mehega võrreldes täita sama ülesanne, mõistavad teised tema saavutuse suurema tõenäosusega hukka ning ebaõnnestumise põhjuseks peetakse rohkem ebakompetentsust kui ebaõnne,» tuletas ta meelde. «See uuring näitab lisaks, et isegi kui pole hukkamõistvaid kõrvalseisjaid, on läbikukkumine naisele raskem, sest see suurendab tema ebakindlust oma võimete osas.»

Fiski sõnul on naiste suurem ärevus pingeolukorras probleemne, sest see võib pärssida nende saavutusvõimet. Teise eksperimendi käigus võrreldi naiste ja meeste testitulemusi ühel Ameerika ülikooli insenerikursusel. Leiti, et riskantses olukorras olid naistel kehvemad töötulemused kui meestel, kuigi mitteriskantses olukorras olid nende tulemused meestega võrdsed.

«Pealtpoolt võib tunduda, et sellised olukorrad ei ole naistele eriti ebasoodsad, kuid need leiud näitavad vastupidist,» tõdes Fisk.

Tagasi üles