Neli võimalust, kuidas elu lihtsamaks tehes õnnelikum olla

Foto: SCANPIX

Robert Levine on Californiast pärit psühholoog, kes tahtis teada, kui palju erineb elutempo eri ühiskondades. Selleks arvutas ta välja, kui palju aega kulub inimestel tipptunni ajal linnas kõndimiseks, kui täpsed on avalikud kellad ja kui palju aega kulub ühes postkontoris teatud tehingute tegemiseks. Nõnda leidis Levine, et elutempo on igal pool ääretult erinev ja kiirema elutempoga regioonides on inimesed südamehaigustele vastuvõtlikumad. Tema uuringu taustal tõuseb esile aga oluline küsimus – kas elutempo peaks olema aeglasem; ja kas aeglasem on ühtlasi ka lihtsam?

Viimasel ajal soovitatakse üha enam oma elu lihtsamaks teha. Mõned moodsa elu kriitikud peavad suurimaks ohuks materialismi, teised toovad esile üha suuremaid sotsiaalseid probleeme ja kolmandad hoiatavad kollektiivse paanika eest, kirjutab Psychology Today. Enamasti peetakse «lihtsama elu» all silmas eelkõige materiaalsetest asjadest vabanemist ja uute juurdesoetamisest hoidumist. Sellest ideest saavad hästi aru need, kel sahvriuks enam kinni ei mahu, sest aastate jooksul kogenenud rämpsu on nii palju.

Robert Biswas-Diener uuris Ameerikas põhjalikult kaht Illinoisis elavat amišite kogukonda ja leidis, et keskmiselt on nad oma eluga väga rahul. Kõrget rahulolu eluga kinnitasid ka järeluuringud, mis andis talle veendumuse, et rahulolu võib olla seotud lihtsama eluga. Ka teised uuringud on näidanud, et materiaalsete hüvede hindamine teeb inimesi õnnetumaks.

Seda teades pole aga ikkagi suuremal osal meist soovi oma autost loobuda ja hobuse selga hüpata. Kust üldse alustada? Millest peaks siis loobuma? Biswas-Diener pakub välja neli lühikest soovitust, kuidas oma elu teise pilguga vaadata, et seda lihtsamaks muuta.

Asjad. Mõtle kõikidele nendele esemetele, mis su kodus on – alates toidust kuni elektroonika ja sokkideni välja. Kas neid on «küllalt» või «rohkem kui küllalt»? Vaata näiteks üle oma sokisahtel ja loe üle, mitu paari sokke sul on. Kas sul on neid tõesti nii palju vaja?

Aeg. Kõigil on täpselt sama palju aega – 24 tundi ööpäevas. Karjäärile keskendunud inimesed hindavad enamasti oma aega kõrgemalt kui teised ja ühtlasi virisevad rohkem, et aega on vähe. Sel puhul tuleb kasuks, kui endale meelde tuletada, et kõigil on sama palju aega, ei sekunditki rohkem ega vähem. Mida selle ajaga ette võetakse, on igaühe enda teha.

Tegevused. Sageli ei märgata seda, kui keeruliseks teeb elu selle mitmekülgsus. Mida vähem tegevusi sul ühes päevas on, seda suuremat rahu tõenäoliselt tunned. Kui sinu argipäeva kuuluvad näiteks trenn, töö, hambaarsti külastus, laste sõidutamine kooli ja tagasi ning lisaks veel õhtusöök perega, siis pole ka ime, kui tunned, et kõike on korraga liiga palju. Lahenduseks võib olla see, kui teed teatud toiminguid korraga – näiteks ühel päeval ajad asju, käid arsti juures, teed trenni jms ning järgmisel päeval pühendud vaid tööle, et saaksid korralikult keskenduda. Enesetunnet parandab oluliselt ka see, kui saad tööl kohustusi hajutada, et üheks päevaks ei jääks liiga palju erinevat laadi toiminguid.

Suhtlemine. Kõrgete ootuste pärast tahame kõike korraga: olla hea lapsevanem, hea suhtepartner, hea sõber, hea kolleeg ja hea sugulane. Imeline eesmärk, kui seda on mõeldud pikemas perspektiivis, aga kui kõiksugu tegevused selle eesmärgi täitmiseks on plaanitud ühte nädalasse, ei tule sellest midagi välja. Tee oma elu lihtsamaks ja hajuta ka sotsiaalseid kohustusi pikema aja peale laiali, et sa end liialt ei kurnaks.