Kuidas vaidlustes alati peale jääda?

Linda Pärn
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Emotsionaalselt on tülitsemine inimese jaoks üks kõige raskemaid olukordi. Konflikt on ikka ebamugav, tekitab ärevust ja tõstab vererõhku, olgu siis vastaseks lähedane või täiesti võõras inimene. 

Mõned üritavad vaidlusi iga hinna eest vältida, kuid on ka neid, kellele tülitsemine meeldib ja kes on selleks alati valmis. Suurem osa meist jääb aga kuskile sinna kahe vahele – pigem eelistame mitte vaielda, aga kui vaja, siis oleme selleks valmis. Psychology Today annab nõu, kuidas sel puhul oma argumentidega peale jääda.

Suhtes on tülitsemiseks omad reeglid, mille järgimine aitab suhet parandada. Muul juhul tuleb aga konfliktide lahendamisesse suhtuda veidi teisiti.

Kellegagi vaidlusse laskudes võid tunda tõelist tunnete virr-varri. Neid tundeid mõjutab ka see, kuidas sa enda vastasesse suhtud, kui «õigeks» oma arvamust pead ja kui oluline on sinu jaoks võitmine. Kahtlemata lisab pinget ka see, kui väga sa tahad pealtkuulajate poolehoidu võita, sest mitte kellelegi ei meeldi, kui ta lolliks tehakse.

Pane tähele, et mida vihasemaks saad, seda suurem on tõenäosus, et just sina jääd vaidluses  alla, sest tulise peaga hakkab loogika lonkama. Eelnevat arvestades on siin erinevate uuringute põhjal kokku pandud kuus peamist võtmeelementi, mis aitavad vaidlustes peale jääda.

Tunne fakte. Kui tihti oled vaieldes välja öelnud midagi, milles hakkad ise koheselt kahtlema? Tahes-tahtmata leidub ikka keegi, kes seab öeldu kahtluse alla, aga kuna sa ei taha alla anda, jääd endale ikkagi kindlaks. Kui sa pole faktis päris kindel, siis ära ütle seda välja, sest vastasel juhul sa peale ei jää.

Kuula oma vastane ära. Selleks, et vaidlejat mõista, ei pea tema väidetega nõus olema. Aga kui su eesmärgiks on teda alistada, pead temast aru saama. Ürita näha maailma läbi tema silmade, et aru saada, mis teda arvamuse kujundamisel mõjutab. Võib-olla ta kardab, on ärevil või on ta lihtsalt ärritunud? Aga ehk teab ta midagi, mida sina ei tea? Igal juhul tasub olla empaatiline, sest see mõjub teile mõlemale rahustavalt ja suurendab tõenäosust, et jõuate mingile lahendusele.

Kui sa ei olegi kriitikale avatud, siis jäta vähemalt mulje, et oled. Sa ei jää vaidluses peale, kui hakkad ainult ennast kaitsma. Ära lase tal tajuda, et hoiad arvamusest nii kõvasti kinni, et ei oska alternatiive kaaludagi. Sinu argument ja lõpparvamus on märksa kaalukam, kui vastasele jääb vähemalt mulje, et oled tema arvamuse peale põhjalikult mõelnud. Veelgi enam, ta võib isegi sinuga nõusse jääda, ja sa ei pea selleks tegema midagi enamat, kui ta vaid ära kuulama. Kui lased tal rääkida, võib olukord laheneda iseenesest.

Hoia oma tundeid vaos. On selge, et enesevalitsusest oleneb väga palju, kuidas olukorrale lähenetakse. Nii kui lähed endast välja, muudad vastase oma vaenlaseks – see mõjub omakorda talle ärritavalt ja vaidlus läheb üha tulisemaks. Ära arva, et tunduksid nõrk, kui jääd keset tormist tüli rahulikuks. Vastupidi, sa saad plusspunkte, kuna on näha, et oskad oma tundeid valitseda. Kes teab, see võib isegi tüli lõpetada, kui suudate mõlemad oma argumendid rahulikult lahti selgitada.

Ole lahenduse suhtes lootusrikas. Tülitsemise puhul ei saa negatiivsetest tunnetest üle ega ümber. Sina karjud, tema karjub – tundub, et ilma eneseväärikust alandamata pole enam võimalik sellest pääseda. Ära loobu lootusest, et kõik laheneb, sest pelgalt usk ise aitab sul kainet mõistust säilitada. Ka tavaolukordades aitab teadmine, et lahendamatuid probleeme ei ole olemas. See sama «kastist väljaspool» mõtlemine aitab vaidlustes samamoodi märgata momente, mis võivad võidule viia.

Austa oma vastast. Paljude tülide puhul selget võitjat pole. Võid ju oma tahtmise saada, aga selle tulemusena võib su suhe vastasega oluliselt kannatada. Edukas vaidluses jäävad omavahelised suhted üldse tagaplaanile, neid ei rikuta. Ära solva ega alanda oma vastast. Isegi kui tead, et ei näe teda enam kunagi, pead siiski näitama, et sa ei võta teievahelist vaidlust isiklikult.

Vaidluse võitmine ei tähenda alati seda, et otsustatakse, kummal oli õigus. Kui su eesmärgiks on ikkagi tüli lahendamine, võib juhtuda, et pead «võitmiseks» «kaotama». Lõppkokkuvõttes võidate mõlemad ja jääte ikkagi sõpradeks, mis on pikas perspektiivis olulisem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles