Üheksa asja, mida head kuulajad teevad teisiti

Foto: SCANPIX

Juba väikestele lastele õpetatakse, kuidas tähelepanelikult kuulata. Nii vanemad kui õpetajad korrutavad lastele ühtelugu, et nad paneksid tähele ja oleksid vakka. Tegelikult ei saa suur osa täiskasvanutestki teiste ärakuulamisega päris hästi hakkama. 

Uuringud näitavad, et keskmine inimene kuulab teist kõigest 25-protsendilise efektiivsusega, mis tähendab, et suurem osa jutust läheb ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Doktor Paul Sacco sõnul eristavad häid kuulajaid teistest kõigest mõned harjumused, kirjutab Huff Post.

«Meis kõigis on peidus hea kuulaja,» ütleb Sacco. «Kõik sõltub võimest ja soovist endale teadvustada, kus sa parasjagu oled ja kellega räägid. Palju keskenduvad vesteldes kuulamismehhaanikale – silmsidele, noogutamisele – aga hea kuulaja käitub sundimatult ja selle poole peaksime me kõik püüdlema.»

Kreeka filosoof Epictetus ütles, et kõigil on kaks kõrva ja üks suu, seega saab kuulata kaks korda rohkem kui rääkida. Selleks, et oma kuulamisoskust parandada, pakub Sacco välja kaheksa võimalust, kuidas oma igapäevast käitumist muuta.

Ole kohal

Hea kuulaja on mõttega vestluse juures. Ole hetkes ja keskendu, nii jääb kuuldu paremini meelde ja vastad siiramalt. Selleks pead oma telefoni käest panema ja vältima kõike, mis su tähelepanu võib mujale viia. Vestluskaaslane ei jäta seda märkamata ja mõistab, et sa oled tema jutust päriselt huvitatud.

Ole kaastundlik

Efektiivse kuulamise juurde käib soov mõista, mis tunne on olla teise nahas. Isegi kui sa teda täielikult ei mõista, saab ta aru, kui vähemalt üritad. Katsu aru saada, mis tema peas toimub ja mis tema valikuid mõjutab.

Arvesta enda puudustega

Võib tunduda, et see ei puutu kuidagi asjasse, kuid selleks, et olla hea kuulaja, pead esiteks iseendaga leppima. Paraku pole võimalik iga kord kõike tähele panna.

Ole avatud

Mida altim oled teisi ära kuulama, seda paremini neid ka mõistad. Iga vestlusega probleeme ei lahenda, aga kui sa oled valmis kuskilt alustama, on see vähemalt võimalik. Enne kui otsustad, kuidas kellessegi suhtuda, lase tal oma arusaama selgitada.

Ole emotsionaalselt intelligentne

Tundetarkus tähendab teadlikku suhtumist lähedaste emotsioonidesse. See tuleb kasuks igasuguse suhtlemise puhul, aga on eriti vajalik neile, kellele muresid kurdetakse. Et seda endas arendada, pole vaja muud kui kogemusi ja keskendusvõimet. Kui märkad, et oled parasjagu ametis nuputamisega, mida järgmisena öelda, siis see juba näitab, et sa ei kuula.

Esita olulisi küsimusi

Aktiivse kuulamise puhul pole oluline vaid see, et teine saab end tühjaks rääkida. Selleks, et ta end rohkem avaks, pead esitama ka olulisi täiendavaid küsimusi. See paneb rääkijat mõtlema ja näitab talle, et pühendud kuulamisele. Head kuulajad arvestavad teiste tunnetega. See näitab, et nende mure pole tühine.

Ära hakka end kaitsma

Mitte alati pole kuuldu meeltmööda, sest vestluskaaslane võib anda mingit tagasisidet, mis annab egole paraja hoobi. Hea kuulaja arvestab ka negatiivset kriitikat. Ta saab hästi aru, mismoodi teistele mõjub ja üritab enne vastamist mõista, mis on vestluskaaslase jutu peamine eesmärk. Hea ja halva kuulaja vahel saab enamasti kergesti vahet teha selle järgi, kui kiiresti keegi vastab. Paljud vestlused võivad minna kiiresti rappa, kui öeldakse kohe kõik välja, mis sülg suhu toob.

Ebamugavustunne käib asja juurde

Vestluse ajal võid tunda väga erinevaid tundeid, ka viha ja ebamugavust. Harju sellega ära, sest see käib asja juurde. Rasked vestlused on väga õpetlikud, eriti siis, kui kuulad tähelepanelikult.

Ole hea juht

Uuringud on näidanud, et hea kuulamisoskuse ja hea juhtimisoskuse vahel on väga tugev side. Tegelikult ei tohiks see olla üllatav, sest nagu ka Virgin Groupi juht Richard Branson on öelnud, on parimad juhid ja ettevõtjad need, kes kuulavad rohkem kui räägivad.