/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
Meile võib jääda mulje, et oleme näiteks lugemises tugevamad kui matemaatikas (või vastupidi), kuid uued uuringud näitavad, et oleme mõlemal alal tõenäoliselt ühtviisi head. Geenid, mis määravad inimese võimekuse ühes õppeaines, mõjutavad ka tema andeid teises. Need geenid moodustavad umbes poole inimese üleüldisest võimekusest, kirjutab Emmede Klubi.
Hiljuti avaldati väljaandes Nature Communications uuring, milles osales ligi 1500 paari 12-aastaseid kaksikuid, et eristada pärilikkuse ja keskkonna mõju laste oskustele. Sellest osa võtnud psühholoogi Robert Plomini sõnul on kaksikutel põhinevad uuringud nutikas viis hinnata looduslike ning kasvatuslike tegurite vahelist tasakaalu.
Teadlased andsid lastele teatud hulga matemaatilisi ning verbaalseid teste ning võrdlesid seejärel tulemusi erinevate kaksikutepaaride vahel. Selgus, et kaksikute testitulemused - olenemata sellest, kas need olid head või halvad - olid ühemunakaksikutel kaks korda nii sarnased nagu kahemunakaksikutel. Tulemused viitasid sellele, et umbes pool laste matemaatika- ning lugemisoskustest pärinesid nende geneetilisest ülesehitusest.
Lisaks avastati, et matemaatika- ning lugemisoskusi mõjutavad geenid näivad olevat arvukad ning omavahel ühenduses, mitte ühele konkreetsele oskusele suunatud. Need nii-öelda «üldised geenid» mõjutavad ühiselt lapse võimeid kõigis õppeainetes.
Teadmine, et inimese eeldused matemaatikas ning lugemises käivad käsikäes, võib paljudele üllatusena tulla, kuigi ei tohiks. Inimesed tunnevad, et neil on andeid ainult ühel alal vaid seetõttu, et nende tulemused on mõnes teises õppeaines veidi tagasihoidlikumad. «Me ei taha geneetikat ning kasvatust vastandada,» ütles Plomin. «Aga ma loodan, et vanemad, kes ikka veel arvavad, et lastest on võimalik vastavalt soovile voolida keda iganes, mõistavad neid uuringutulemusi nähes - ja selleteemalist infot on veel palju - et geneetilisi individuaalseid eripärasid tuleb osata näha ning austada.»