Psühhiaater: vaesus teeb laste hinged haigeks

Foto: SCANPIX

«Hingevaevades lapsest võib kasvada tõsise psüühikahäirega inimene, kellel pole õiget haridust ega asja tööturule,» tõdes Tallinna lastehaigla psühhiaatriakliiniku juhataja Anne Kleinberg ajalehele Pealinn.

7. augustil sai Tallinna lastehaigla juures nurgakivi laste vaimse tervise keskus, mis annab psühhiaatriliste probleemidega lastele rohkem ja paremat abi.

«Selliseid lapsi ei jää vähemaks,» märkis Kleinberg. «Meil on kogu iseseisvusaja jooksul olnud ja on praegugi palju hingehädadega lapsi, kelle mured on suurel määral tingitud vaesusest. Üksikvanemaga pered on jätkuvalt suures vaesusriskis.»

Kuid ka stabiilsetes ja rikastes ühiskondades ei kao probleemid. «Mugavatel inimestel on oma mured,» tõdes psühhiaater. «Meie ei ole seda veel väga kogenud.»

Mitu korda rohkem abi

Uut keskust on pikisilmi oodatud juba aastaid. Nurgakivi panekust maja lõpliku valmimiseni läheb pisut enam kui aasta ning patsientide vastuvõtuks avab keskus uksed järgmise aasta sügisel.

«Uus maja võimaldab oluliselt suurendada psühhiaatrilise haiglaravi mahtu ning ka polikliinikuvastuvõtte,» lubas abilinnapea Merike Martinson. «Statsionaarselt suureneme rohkem kui kolm korda ning ambulatoorseid vastuvõtte saab samuti olema senisest mitu korda rohkem.»

Vaimse tervise keskuse projekti raames on lastehaigla psühhiaatriakliiniku juurde loodud eraldi meeskond, kes tegeleb söömishäiretega laste ja noortega, ning out reach ehk «mobiilse töö» meeskond, kes püüab kodusid külastades aidata neid hingehädas lapsi, kes mingil põhjusel haiglasse arsti vastuvõtule ei jõua.

Et üks teaks, mis teine teeb

«Meie keskuse üks eesmärke on veelgi tugevdada eri valdkondade vahelist sidet,» ütles kliiniku juhataja. «Et lapse probleemidega tegelemisel ei tekiks auku. Praegu on olukord ikkagi selline, et vahel kipub probleemse lapsega tegelemisel jääma puudu kannatusest, või on inimesed lihtsalt sedavõrd tööga üle koormatud, et neil ei jätku aega ja jaksu. Siis saadetakse laps aga järgmise spetsialisti juurde, ja nii ta jääbki pendeldama või halvemal juhul kukub abivõrgustikust sootuks välja.»

Seetõttu on vaimse tervise keskuse üks oluline töölõik spetsialistide koolitus. «Koolitatavateks on kõik, kes laste ja noorte probleemidega kokku puutuvad – sotsiaaltöötajad, õpetajad, perearstid, politsei. Meil on vaja ühtmoodi teadmisi: et politsei, lastekaitsetöötaja ja arst toimiksid konkreetse juhtumi puhul ühtedel alustel,» selgitas Kleinberg. «Eesti ei ole arengumaa ning psühhiaatrilise abi kvaliteet on meil üldiselt heal tasemel. Kuid kindlasti on veel ruumi detaile lihvida ja süsteemsust korrastada.»

Hoiab noored arstid Eestis

Psühhiaatriakliiniku juhataja sõnul pole vähetähtis seegi, et keskus loob töökohti noortele arstidele ja õdedele, kes muidu ehk kipuvad töökoha valikul piiri taha kiikama. «Et lastepsühhiaatritest ning ka psühhiaatriaõdedest on puudus, ei ole mingi saladus,» mainis Kleinberg. «Me sooviksime, et noored, kes on pikki aastaid arstiks õppinud, oleks huvitatud Eestis töötamisest.»

Osa laste hingehädasid leeveneb ja kaob, kui pere toetus on piisav. Kuid õigeaegse abi puudumise korral võib psüühikahäire krooniliseks muutuda. «See tähendab, et hingevaevades lapsest võib kasvada tõsise psüühikahäirega inimene, kes jääb ilma haridusest ning kellel pole asja tööturule,» märkis psühhiaater. «See läheb kokkuvõttes riigile kalliks maksma, sest tähendab lisakoormust nii sotsiaalhoolekandele kui ka tervishoiule.»

Abi saavad ärevad beebid, autistid ja buliimikud

Laste vaimse tervise keskuse kahekordne hoone kerkib 2015. aasta sügiseks lastehaigla sisehoovi.

Uue hoone esimesel korrusel asub vastuvõtt ja teisel korrusel väikelaste, söömishäiretega laste ja noorte ning käitumis- ja sõltuvushäiretega noorukite osakonnad.

Keskuse hoone projekteeris Indrek Suigusaar arhitektuuribüroost Pluss ja ehitustööd algasid juuni alguses. Hoone ehitus läheb maksma 4,5 miljonit eurot, millest 2,8 miljonit eurot on Norra toetus.