Meeldetuletus lapsevanemale: ohtlikud ained kodus ja koduõues

Foto: SCANPIX

Mürgistusteabekeskuse õde-konsultant Mare Oder kirjutab Julged hoolida lehel peamistest mürgistusohtudest, mille tõttu kannatavad suuremalt jaolt just pere väiksemad liikmed.

Alanud mürgistuste kõrghooajal on taas vajalik üle korrata meie lähimas keskkonnas olevad võimalikud mürgistuste allikad. Inimeste mälu on teadaolevalt selektiivne ning unustamine inimlik. Kaunis sageli on mürgistusinfoliinile helistajad nentinud kurbusega, et KUI oleks vaid enne teadnud…

Nii muu maailma kui Eesti statistika ütleb, et peamiselt juhtuvad mürgistused kodudes. Peamiselt on mürgistuste allikateks ained, mida kasutatakse igapäevaselt, ent on mingil põhjusel unustatud aine kasutamise ohutusnõuded või mürkaineid on kogemata alla neelatud. Enamasti, üle poolte mürgistusinfoliinile 16662 võetud kõnede puhul, on kannatanuks lapsed ja suurem osa neist kuni 3-aastased lapsed.

Mürgid on mürgid

Üks suuremaid ohuallikaid meie kodudes on soetatud kemikaalid. Alanud sääse- ja muude putukate hooajal kasutatakse mürkaineid nii nahale manustatuna kui töödeldes vastavalt erinevaid pindu, pihustades neid õhku. Igasuguste tõrjevahendite kasutamisel, samuti taimedel, tasub meeles pidada tõsiasja, et kõik mürgid mõjuvad ka inimesele. Kui mürk tapab efektiivselt teisi isendeid, siis on mõju ka inimesele. Seega on mõistlik järgida pakendil olevat kasutusjuhendit, lugeda enne kasutamist. Sääsetõrjevahenditest kasutada kindlasti eakohaseid vahendeid ja rangelt piiratud aladel. Mürgistus tuleneb putukamürgi ohtrast kasutamisest, eriti lastel, kes sügelevate sääsepunnide kartuses kemikaaliga üleni kokku määritakse. Sipelgate peletusvahendeid leiavad lapsed muru seest ning need süüakse leidmisel kiiresti ära.

Kemikaale hoia õiges kohas

Ühed kasutatavamad kemikaalid kodudes on erinevad puhastus- ja pesuvahendid. Aina vähem on neid leida kraanikausi alt, ent õnnetusi põhjustavad tänasel päeval pigem korraks tähelepanuta jäänud mürgid, mis nii laste kui ka täiskasvanute poolt on peamiselt sisse joodud. Suurimaks õnnetuste põhjustajaks on käepärasesse pudelisse ümbervalatud puhastusvahendid, mille algse päritolu on kasutaja juba unustanud.

Samuti on inimesed lonksanud või joonud pudelitest, mis vedelevad garaažides limonaadipudelites.

Jätkuvalt on tõsise mure allikaks üsna hiljaaegu meie kodudesse toodud pesugeelikapslid. Kapslid põhjustavad alati nahale või suhu sattudes ohtlikke, lastel ka tõsiselt terviseohtlikke seisundeid, mis on vajanud peale 1 kapsli sisu neelamist ka intensiivravi. Kõnede põhjal võib öelda, et lapsed on kodudes sageli pikemalt omapead ja vannituba üks köitvamaid ruume, kuhu noor inimene oma pilgu suunab. Näiteks on laps jõudnud vanemate pilgu alt kaugemal olles rahulikult tühjaks imeda pesugeelikapsli padjakese ning veel ka peoga konteinerist saadud pesupulbrit lisaks neelanud. Antud laps vajas seejärel juba söövituskahjustuste tõttu haiglaravi.

Lapsed ja alkoholimürgistus

Alanud grillihooajal on mürgistused tekkinud ka järelvalveta süütevedelikest, mis võivad sisaldada veel ka jätkuvalt eluohtlikku mürgist metanooli. Oluline on infoliinile 16662 helistades hoida pudel käes, et kiiresti metanooli sisalduse võimalikkus välja selgitada ja õige abi saada. Õnneks on väikelaste toksilistest alkoholidest põhjustatud mürgistuste raviks viies suuremas haiglas olemas ka vastav kaasaegne antidoot. Ent ohtlikud on lastele ja noortele ka tänapäevased magusad, värvilised joodavad alkoholid. Eelkõige tuleb olla valmis lapse puhul eluohtlikuks veresuhkru languseks ning tasub meeles pidada, et joobe tõttu ei suuda organism säilitada normaalset kehatemperatuuri. Seetõttu on ka sumedaimal suveööl üksi lamama jäetud noorel oht saada tervisele ohtlik alajahtumine.

Ravimid, ikka ravimid

Teine suurem mürgistusõnnetuste grupp on jätkuvalt ravimimürgistused, mis juhtuvad nii vanavanemate kodudes kui külla minnes kodudesse, kus tavapäraselt lapsi ei viibi. Ohtlikumad ravimid on väikelastele erinevad südame- ja vererõhuravimid, mille poolest tabletist võib piisata eluohtliku mürgistuse saamiseks. Aga kodudes on lastele ka vabalt kättesaadavad erinevad toidulisandid, vitamiinid, loodustooted, mille ohte ei osata tihti enne õnnetuse juhtumist tähele panna.

Mürgistus loodusest

Kolmas mürgistuste grupp on seotud kevadel alanud hooajaga ehk seene-, taime- ja rästikumürgistused. Selle hooaja edukaks läbimiseks on mõistlik meeles pidada, et igat marja, seent, lehte ei tasu suhu panna ning kui siiski õnnetus juhtub, tuleb mürgiallikas eelnevalt kindlaks teha. Mürgistusinfoliini õde või arst ei saa hinnata mürgistuse tõenäosust helistaja info alusel, kus «alla neelati mingi punane mari», «pruun seen» või «roheline leht». Seega tasub looduses liikudes olla eriti tähelepanelik ning kasutada vajadusel floora või fauna esindaja kindlaksmääramisel interneti abi.

Ehkki Eestis pole loodsulikult ühtegi mürgiputukat, tasub tähalepanelik olla siiski meie suhteliselt ara rästikuga kohtumisel. Koduaias tasub muru hoida pügatuna ning metsas käies kanda kummikuid. Rästikuhammustuse korral tuleb hammustuskoht hoida võimalikult liikumatuna ning lasta kannatanu arstidel üle vaadata. Sageli piisabki vaid kodusest ravist, mis on siiski üsna pikaaegne kuni täieliku tervistumiseni. Samuti vajab pikemat ravi putkedest põhjustatud psoraleeni mürgistused, mis võivad pigmenteerunud arme jätta eluks ajaks. Need mürgistused juhtuvad pea eranditult ATV-ga sõitjatel, kus sõitmine toimub võõral maalapil, mille taimestikku ei tunta ja ville jalgadel märgatakse alles õhtu saabudes.

Kokkuvõtlikult võiks öelda, et õnnetusjuhtumitena on mürgistused kõik välditavad tänu piisavale tähelepanelikkusele, eelnevale riskihindamisele. Igasuguste tablettide ja kemikaalide kasutamisel tuleks pigem eelnevalt karta kui hiljem kahetseda. Lapsevanematel aga tasub oma südamerahu mõttes alati veenduda keskkonna ohutuses, kuhu lapsed mängima, hoida jäetakse. Ka lastele tasub võimalikest ohtudest järjepidevalt ja eakohaselt rääkida. Üks võimalus on olemas mürgistusteabekeskuse kodulehel, kus Jänku-Juss õpetab lastele nii vene kui eesti keeles mürgistusohte märkama ja vältima.

Ent mida siis ikkagi teha, kui õnnetus on juhtunud?

Allaneelatud kemikaali tuleb pärast suu loputamist hakata maos lahjendama, andes kannatanule väikeste lonksude kaupa tavalist vett juua. Raskemate söövituste korral tekib kannatanul neelamistakistus, suureneb süljevoolus, tekib maos ja/või rinnaku taga valu. Sellisel juhul tuleb kiiresti pöörduda haiglasse. Ravimimürgistuste korral võib sageli olla abiks aktiivsöe neelamisest. Tuleb tähele panna, et mürgistuste korral vajalik aktiivsöe kogus on väga suur ning iseravimisega tegeleda ei tasu.

Sissehingatud kemikaali puhul viib abistaja enda ohutust tagades kannatanu värske õhu kätte/avab aknad. Silma ja nahale sattunud kemikaal tuleb sealt kiiresti maha pesta. Söövitavaid aineid tuleb maha loputada kuni 30 minuti jooksul. Putkemürgistuse korral tuleb kannatanul olla lisaks ultraviolettkiirguse eest varjul 48 h. Esmaabist saab täpsemalt lugeda siit.

Infoliinil 16662 nõustavad meedikuid, elanikkonda mürgistuste ravimisele koolitatud erakorralise meditsiini arstid, õed 24 tundi ööpäevas kõikidel nädalapäevadel, seega on abi telefonikõne kaugusel. Tasub tutvust teha ka keskuse kodulehega, eriti selle mürgistusriskide osaga.