Emaduse edasilükkamine võib lastele hästi mõjuda

Foto: SCANPIX

Praegusel ajal otsustavad naised peret luua üha vanemas eas, sest kõigepealt soovitakse keskenduda hariduse omandamisele ja karjääri loomisele. 

Naised lükkavad emaks saamist edasi, sest eelkõige tuntakse muret majandusliku olukorra pärast, kuna laste kasvatamine on kulukas. Samuti muretsetakse armusuhete püsimajäämise pärast, kirjutab telegraph.co.uk.

Kuigi leidub palju neid, kelle arvates mõjub haridusele ja tööle keskendumine naistele ning lastele negatiivselt, on asjal õnneks ka positiivsem pool: nimelt on kindlaks tehtud, et hilisemas eas emaks saamine ei mõju lastele mitte lihtsalt hästi, vaid lausa suurepäraselt.

Paljude suuremate riikide statistika näitab, et kaasaegsed teismelised on läbi aegade üks tervislikumaid põlvkondi, langenud on näiteks kuritegude arv ja narkootikumide tarbimine. Näiteks USAs ei tarbi alaealised enam nii palju alkoholi kui varem ja ka kanepi suitsetamine ei ole noorte seas enam niivõrd levinud.  

OECD riikides on tõusnud ka esmakordselt emaks saavate naiste eluiga. Suurbritannias, Ameerikas, Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal on vähenenud teismeliste emade osakaal ja ka suguhaiguste levik noorte seas on vähenenud. 

Millest on selline muutus tingitud? The Economistis avaldatud artiklis on mõjuteguritena välja toodud näiteks see, et tüdrukutel ja poistel on tänapäeval võrdsemad võimalused ning see, et haridust on hakatud rohkem väärtustama. Ent kõige olulisema põhjusena tuuakse artiklis välja asjaolu, et laste kasvatamine on muutunud. Tuleb välja, et kaasaegsed vanemad saavad laste kasvatamisega paremini hakkama ja veedavad lastega rohkem aega koos.

Uuringud on näidanud, et tänapäeval suudavad naised töö kõrvalt lastele aega pühendada peaaegu sama palju, kui kodused emad aastakümneid tagasi. Lisaks on kindlaks tehtud, et vanemas eas on naised kogenumad ja teavad paremini, milliseid väärtushinnanguid lastele edasi anda ja kuidas lapsi suunata.