Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Mida teha, kui oled paarisuhtes, ent tunned end üksikuna?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Üks parimaid asju paarisuhte või abiellumise juures on see, et saad omale kogu eluks truu partneri. Sul on olemas keegi, kes sind alati toetab, kes sind kuulab ja hindab nii heas kui halvas. Vähemalt seda loodad sa suhte alguses. 

Kahjuks pole pikaajalised suhted alati niivõrd lihtsad. Wisconsin-Madisoni ülikooli teadlased tegid hiljuti kindlaks, et abielu võib olla üks peamisi sotsiaalse stressi tekitajaid. Kui suhe ei vasta su lootustele ja ootustele, võib kogeda depressiooni, viha ja üksindust, kirjutab GalTime.

Miks tunnevad paarisuhtes olevad inimesed end mõnikord üksikutena? Suhteekspert ja raamatuautor Wendy Walsh selgitas, et abielu või paarisuhe võib mõnikord n-ö autopiloodirežiimile lülituda. «Partnerid ei toeta enam teineteist endisel viisil ega näita välja hoolimist nii, nagu nad tegid suhte alguses. Nad hakkavad rohkem endale mõtlema ja muutuvad isekamaks,» selgitas Walsh.

Walshi sõnul võib ette tulla ka seda, et vaid üks partneritest tunneb üksindust, kuid ei oska seda kuidagi väljendada ja see muudab üksindustunde üha sügavamaks. Abikaasad, kes on ühtlasi ka lapsevanemad, võivad veelgi enam kogeda üksindust ja eraldatust, eriti kui üks partneritest (töölkäija või laste eest hoolitseja) peab täitma rolli, mis talle rahuldust ei paku.

«Kui perre sünnivad lapsed, siis võivad partneri järjest enam puutuda kokku traditsiooniliste soorollidega. Või see võib olla kõige esimene kord, kui nad on sunnitud soorollidele mõtlema. Üks neist võib tunda, et ta peab rohkem tööd tegema, samas kui teine tajub, et peaks rohkem pere eest hoolitsema. Lapsed võivad paarisuhtes palju stressi tekitada,» selgitas Walsh.

Mida teha, kui sind painab paarisuhtes üksindustunne? Wendy Walsh pakkus välja kolm head nõuannet, kuidas sellistes olukordades toimida.

1. Leia põhjus, miks sa üksildane oled.

Selle asemel, et kohe abielu süüdistama hakata või negatiivseid tundeid endasse peita, võta aeg maha ja mõtle sellele, miks sa tunned just seda, mida tunned. Võib-olla on su üksindustunne tingitud hoopis millestki, mis peitub sinu sees ja millega peaksid rohkem tegelema. Küsi endalt, kas põhjuseks on tõesti paarisuhe. Kas sulle tundub, et sa oled justkui kõrvale jäetud või on see ka tegelikult nii?

2. Väldi partneri või iseenda süüdistamist.

Kurbuse käes vaevlemine või endas viha kasvatamine ei lahenda ühtki probleemi, see võib asja vaid hullemaks teha. Kui partner käitub viisil, mis sulle sugugi ei meeldi, räägi temaga ja ürita väljendada, milles on probleem. Partneri süüdistamine võib teda sinust vaid eemale tõugata. Ürita probleemidele läheneda avatud ja loogilisel viisil. Walsh pani kõigile paaridele südamele, et kunagi ei tasu süüdlast otsida. «Parem on otsida abi, et oma tundeid analüüsida, kui teist inimest sinu negatiivsetes tunnetes süüdistada,» ütles Walsh.

3. Ära toetu kõiges partnerile, siruta oma tiivad välja ja ole iseseisev.

Kui eeldad, et partner on sulle parima sõbra, usaldusisiku, kallima, usaldava partneri jms eest, siis pole ime, et võid mõnikord pettumust tunda. Selle asemel, et partnerile niivõrd palju olulisi rolle omistada, jaga need rollid parem oma sõprade vahel ära, jättes partnerile vaid need, mis tõesti temale sobivad. Sel viisil ei osuta sa oma suhtele niivõrd suurt survet ja muutud enesekindlamaks. 

Kõige olulisem on kindlaks teha, miks sa üksindust tunned. Kui see on selge, siis on juba lihtne edasi liikuda ja oma suhet paremaks muuta. 

Tagasi üles