Seitse üllatavat asja kehalõhnade kohta

Foto: SCANPIX

Ebameeldiv kehalõhn on paljudele inimestele probleemiks ning higistamise vastu üritatakse pidevalt võidelda.

Women’s Health Magazine vahendab seitset üllatavat asja, mida sa varem kehalõhna ja higistamise kohta ei teadnud:

• Inimestel on kaks erinevat liiki higinäärmeid – Higinäärmed jagunevad ekriinseteks ja apokriinseteks. Ekriinsed higinäärmed paiknevad üle terve keha ja aitavad meil ennast jahutada. Apokriinsed higinäärmed paiknevad seal, kus kasvavad karvad - kaenla all, pea ja kubeme piirkonnas.

• Karvad võivad tugevdada kehalõhna – Higi ei põhjusta otseselt apokriinsetest näärmetest tulnud lõhna. Need on hoopis halba lõhna tekitavad bakterid, mida higi ligi tõmbab. Mida rohkem sul karvu on, seda suuremas piirkonnas bakterid levivad ning seda halvem on ka lõhn.

• Antiperspirandid on tõhusad – Parimat kaitset halva kehalõhna vastu pakuvad antiperspirandid. Antiperspirandid vähendavad või peatavad higi eritumist. Tavalised deodorandid higistamist ei vähenda, vaid ainult varjavad halba lõhna.

• Arstlikud ravimid on alternatiiviks – Ekstreemsetel juhtudel, kui poest saadavad tooted ei mõju, lasevad mõned inimesed oma liighigistavatele piirkondadele Botoxit süstida. See on tõhus meetod, kuid on kallis ja seda peab tegema iga 3-4 kuu tagant.

• Toit mõjutab sinu kehalõhna – Küüslauk, sibulad ja karri on tüüpilised toidud, mis võivad sinu kehalõhna halvemaks muuta.

• Liiga palju pesemine võib teha asja hullemaks – Tasub kasutada antibakteriaalset seepi oma higistavate piirkondade puhastamiseks, aga sellega ei maksa liiale minna. Mõned inimesed proovivad näiteks kaenlaaluseid alkoholiga pesta, kuid see kuivatab nahka, mille tulemusena keha hakkab veelgi rohkem higistama.
   
• Stress põhjustab rohkem higistamist – Pingelistes olukordades hakkab keha alati rohkem higistama.