Ilusate naiste tuba, kuhu kõiki ei lasta

Foto: SCANPIX

Nõustaja-psühhoterapeut Janne Kants rääkis 17. juunil Wabaduse kohvikus korraldatud Dove’i pressikonverentsil, et enamasti sõltub naiste arvamus oma välimusest sellest, kellega end võrreldakse.

Kantsi selgitusel on naise enesehinnang muutlik ja sõltub tihti ka sellest, kellega koos ollakse või mis meeleolu parasjagu on. Et naistel oleks oma enesekriitika mõju parem mõista, pakkus terapeut välja huvitava mõttemängu, kuidas seda selgemalt näha.

Mille alusel naine otsustab, et praegu, just sel hetkel, olen ilus? «Kutsun teid kujutlema, et igal naisel on «ilusate naiste tuba», aga selle toa ees on valvur ja temal on kindlad kriteeriumid, mille alusel ta laseb sel hetkel teid sinna tuppa või ei lase,» pakkus psühholoog välja. «Nüüd on igal naisel oluline küsida endalt, et mis need kriteeriumid on, mis me oleme sellele valvurile pihku andnud, oma uskumuste ja väärtuste kaudu. Mille alusel me pääseme sellesse tuppa ja mille alusel mitte?»

Eriti oluline on Kantsi selgitusel see, kui mitmekesised need kriteeriumid on. Kas need on vaid välised tingimused nagu näiteks sale keha või ilus nina, või on seal midagi palju enamat? «Mida mitmekesisemad on need kriteeriumid, seda suurem on ka võimalus, et me sinna tuppa pääseme ja seda vähem on stressi selle suhtes, kas me pääseme või mitte,» märkis psühholoog, kelle sõnutsi on valvuril veel üks oluline näitaja, mille alusel ta tuppa laseb -teised naised, kes seal juba ees on.

Meil kõigil on enamasti oma kujutlus sellest, milline on ilus naine. Terapeudi sõnul võib see välja kujuneda näiteks meedia pakutu põhjal, aga olulisteks mõjuriteks on ka näiteks ema, isa või sõprade arvamus ning kõik muu, mida enda ümber näeme. «Kui nüüd igaüks piilub valvuri selja tagant sellesse tuppa, siis on hästi huvitav vaadata, et missugused naised me oleme sinna tuppa pannud, kellega võrreldes me ütleme, kas me oleme ilus või mitte. Sest ilu juures on alati ka võrdlusmoment.»

Nõnda võiks naine mõelda, kelle või millega võrreldes ta ilus on, kusjuures oluline on ka märgata, kui erinev seltskond toas on. Kas toas on need naised, keda meedia ilusana kujutab? Mida mitmekesisem seltskond ees ootab, seda parem, sest suuremalt jaolt tekitabki naistele stressi suur surve olla alati ilus ja edukas, kuid ette antud kriteeriumid selleks on väga kitsad.

Psühholoogina aitab Kants oma klientidel ühiskonna survest lahti lasta. Keegi ei pea olema ilus, aga samas jääb vabadus valida. «Jah, ma võin olla täna ilus, ma võin täna olla tavaline, ma võin olla igav, kui ma tahan. Oluline on, et tekib kooskõla iseendaga. Kui naine hakkab küsima, et aga mida ma tegelikult hetkel tahan ja mis on mulle hetkel oluline, siis kaob ära see surve, et ma pean olema selline või teistsugune,» selgitas ta.

Huvitava kujundina tõi Kants lisaks võrdluse, kuidas naised endale hommikuti riideid valivad. Tihti valib naine juba koos rõivastega, milline ta hetkel on. Tunni aja pärast võib see tuju olla juba muutunud, kellelgi pole kohustust sellesse kinni jääda. Hinnangu muutuse kaudu tekibki vabadus valida. Mida rohkem naine teadvustab endale, kui erinev ta võib olla, seda rohkem on tal vabadust. Kui keskenduda ainult ilule, siis võib naine psühholoogi sõnul väga kinni kiiluda. Aga kui keskenduda näiteks enesekindlusele, julgusele, iseseisvusele, mingile oma oskusele, siis võib mõne aja pärast märgata, et juba tuntaksegi end palju ilusamana.

Terapeudi poole pöörduvad sageli kliendid, kes on võtnud omale kinnisideeks ühe oma omaduse ja sellest mingi aspekti. See muutub aga pika peale väga kurnavaks. «Paljudel Eesti naistel on see probleem, et nad on hästi hoolitsevad kõigi teiste suhtes – oma mehe, kassi, koera, laste, vanaemade ja kõikide teiste suhtes, ja nad on iseennast ära unustanud. Aga tegelikult seda sama hoolivust, mis neil on nii suur teiste suhtes, ei kasuta nad enda suhtes,» tõdes Kants, kes aitab suhtumist muuta, et naistel oleks suurem rahulolu iseendaga.

«Ilu on eneseväärtustamine, aga enese väärtustamise juures on hästi oluline see, et ma õpin tundma end sellisena nagu ma olen,» lisas ta. «Siis ma suudangi öelda, et ma olen see, kes ma hetkel olen ja nii lahe on olla just selline. Ja ma võin olla natukese aja pärast teistsugune. See on vabadus.»