Üheksa asja, mida mõistavad vaid häbelikud inimesed

Foto: SCANPIX

Vaiksemat tüüpi inimestele on väga tuttav kohmetustunne, mis tekib siis, kui on vaja seltskonna ees esineda. Mõni võib pidada sõnaahtrat inimest isegi ebaviisakaks ja ülbeks, kuid tõde on lihtsamast lihtsam: see on kõigest iseloomuomadus ja täiesti normaalne.

Häbelikud inimesed teavad, et nende kombed ei ole alati tingitud sellest, et nad oleks endassesulgunud. Ehk on asi hoopis selles, et neil on teistsugune mõttemuster kui avatumatel inimestel? Pealegi pole häbelikkuses midagi halba, ka sel on omad head omadused, kirjutab Huff Post.

Sellest hoolimata ei peeta tänapäeval häbelikkust eriliseks vooruseks, pigem nähakse seda negatiivsena. Seetõttu peavad meist pelglikumad igapäevaselt kokku puutuma mitmete teguritega, millest teistel pole õrna aimugi.

Ebamugavustunne ruumis, mis on täis võõraid inimesi. Olgem ausad, häbeliku inimese jaoks on see küll viimane koht, kus ta olla sooviks. Samas on võõras seltskond väga hea võimalus, kuidas nimetatud ebakindlust endast välja harjutada. Doktor Lynne Henderson soovitab keskenduda sellele, mida sa sellest situatsioonist tahad. Mõtle näiteks sportlastele – kui nad on närvis, keskenduvad nad kogu hoolega sellele, mida nad teha tahavad. Küsi endalt samuti: mida sa sellest suhtlusest tahad? Võta endale eesmärgiks saada korraga tuttvaks vaid ühe inimesega. Kui tead, et võid mõnes olukorras eriti häbelikuks muutuda, siis mõtle omale mõni konkreetne eesmärk. Sageli unustavad häbelikud inimesed pingelistes suhtlussituatsioonides oma tugevad küljed lihtsalt ära.

Hea kuulamisoskus tuleb loomulikult. Kui oled vaikne, oled ka tähelepanelik. See harjumus muudab häbelikud inimesed enamasti väga headeks kuulajateks, kellele sõbrad, töökaaslased ja lähedased hea meelega muret kurdavad. Vaiksem loomus võib olla sinu üks parimaid omadusi, kui õpid inimesi jälgima ja neid tähelepanelikult kuulama.

Väljaütlemised on läbimõeldud. Arglikud inimesed ei olegi alati vaiki, kuid neil on enamasti komme kõik läbi mõelda, enne kui nad suu lahti teevad. Nad jäävad pikemalt mõtlema selle peale, kuidas öeldu teistele mõjub. See omadus võib olla hea, aga ka halb.

Kui tüütu see on, kui sind nimetatakse introverdiks. Häbelikud inimesed ei ole alati introverdid. Selline eeldus häirib loomulikult enim neid, kes end selleks ei pea. Kui tunned, et suhtlemisel jääb enesekindlusest puudu, siis on abi sellest, et tunned iseendale kaasa. Kõigil on mingeid probleeme ja kui sul õnnestub kehval ajal endale meelde tuletada, et see on normaalne ja kõik võivad nii tunda, siis annad selle ka endale kergemini andeks. Keegi pole täiuslik.

Millist ebamugavust tekitab surkimine stiilis: «Räägi kõvemini». Oled seda stseeni tuhandeid kordi läbi elanud. Teed klassi ees oma ettekannet ja keegi hüüab tagant, et ta ei kuule. See on häbeliku inimese suurim õudusunenägu ja ei lähe kergemaks, kui seda juhtub üha uuesti ja uuesti. «Miks sa ei räägi midagi?» võib mõjuda väga ärritavalt häbelikule inimesele, kes on harjunud enne millegi ütlemist pikemalt kaaluma. Samas võib vaiksest olekust esinedes isegi kasu olla, sest nõnda tekib hea taju ja arusaamine ruumis olevatest inimestest, et seda enda heaks ära kasutada.

«Ole seltsivam» on kasutu soovitus, sest see pole nii lihtne ja alati seda ei tahetagi. Ikka on neid, kes ütlevad häbelikule inimesele: «Tee see lihtsalt ära» või «Suhtle rohkem teiste inimestega». Kõik ei ole ekstraverdid ja ei saa nõuda, et inimene teeks midagi, mis on talle loomuvastane. Introvert ei soovigi teistega nii palju suhelda, see mõjub talle kurnavalt. Tagasihoidlik inimene vajab rohkem üksiolekuaega.

Tead, et oled hea juht, aga pead selle tõestamiseks rohkem vaeva nägema. Vaiksed inimesed peavad sageli kaks korda rohkem pingutama, et silma hakata. Seda eriti tööl, kuigi vaiksed inimesed on enamasti paremad juhid. Paljud üleilmselt tuntud suurkujud on olnud tegelikult häbelikud, nende seas ka näiteks Abraham Lincoln ja Audrey Hepburn.

Kõrvalseisja on parem olla kui see, kes on tähelepanu keskpunktis. Müürilille suhtumisele vaadatakse enamasti viltu, ent sel on omad hüved. Taas võib sest kasu olla tööl, kus need, kes oskavad oma häbelikku loomust kontrollida, võivad saada väga teadlikeks juhtideks. Nende kalduvus tähelepanu eemale juhtida võib aidata ettevõtte eesmärke saavutada. Häbelikud inimesed juhivad kõrvalt. Nad teevad seda seepärast, et hoolivad, mitte selleks, et tähelepanu saada.

Kõik eeldavad, et su häbelikkus on probleem, kuigi see ei pruugi üldse nii olla. See on kõigest üks iseloomujoon, mil on omad plussid ja miinused. Oluline on mõista, mis seda esile kutsub ja kuidas seda enda kasuks pöörata. Häbelikud inimesed mõistavad teisi paremini, sest nad teavad, mis tunne on olla närvis. Seetõttu oskavad nad teiste olemise väga mugavaks teha, kui neid just ennast taas tähelepanu keskpunkti ei sunnita.