Üksikemaks olemise juures on Kersti sõnul vast kõige keerulisem see, kui lastel tekib küsimusi ja ta peab mingeid asju üle mõtlema. «See võib olla vahel üsna talumatu,» nendib ta Eesti Naise juuninumbris. «Sest ka minu peas on ju olnud muster emast ja isast koos. Ainult et elu on sundinud sellest lahti laskma.»
Kersti on mõelnud, et olla näitleja, ema ja üksikema, tähendab enesele pidevat andestamist. «Et sa ei saa olla kogu aeg laste juures,» täpsustab ta. «Või kui ei suuda alati töiselt keskenduda, et ainult rolliga tegeleda. Sest sa lihtsalt pead minema lapsele lasteaeda järele. Või tõusma hommikul kell 6.40, et vanem poeg kooli saata.»
Loe pikemalt Eesti Naise värskest numbrist!