/nginx/o/2014/05/27/3066604t1h42f0.jpg)
«Mida teha, kui aastane laps tüdineb kiiresti laua ääres söömisest?» tahab teada Emmede Klubi lugeja.
Lugeja küsib: miks ei püsi väikelaps söögilauas?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab lastepsühholoog Tiina Kütt
Väikese lapse tähelepanu ongi oluliselt lühem kui täiskasvanu oma. Kohe kindlasti ei jaksa ega peagi jaksama väikelaps tervet pikka pereõhtusööki lauas ära istuda. Ta ei söö nii kaua ega nii palju.
Kauem saab perega lauas istuda, kui lasta lapsel ise süüa - oma lusikakesega vehkida ja sõrmedega erinevate toitudega tutvuda. Nõnda söömine võtab kauem aega ja on lapsele huvitavam, köites tema tähelepanu pikemaks ajaks. Siis tuleb aga arvestada, et köök või söögituba on tõepoolest pärast «üleni toitu täis». See on normaalne.
Teine viis, kuidas last kauem perega söögilauas hoida, on võtta ta sülle.
Kui aga laps ei taha üldse oma sööki laua ääres süüa, siis tuleb vanematel esmalt välja mõelda, miks see nii on. Kas tal on varem lastud mujal süüa? Kui jah, siis pole enam imestada midagi. Kui varem on nii olnud, et külas saab küpsised käes mööda tuba joosta või et laps jookseb mööda elutuba eest ära ja ema ajab püreekausiga taga, siis kahtlemata on need tegevused lapse arvates hulga lõbusamad ja enam ta paigal istudes süüa ei taha.