Kristina Traks: kaugtöö – kas see on päristöö või niisama kodus magamine?

Kristina Traks Foto: Toomas Tatar/Postimees

Naine24.ee uus kolumnist Kristina Traks kirjutab kodukontoris töötamisest, mis pole tema sõnul sugugi selline, nagu enamasti kiputakse arvama. 

Sel reedel toimub juba mitmendat korda üle-eestiline Kaugtöö päev, kus hulk inimesi teeb oma tavapärast tööd distantsilt. Asja mõte on juhtida tähelepanu võimalustele, mida kaugtöö annab ning muuta seda töötamisviisi populaarsemaks.

Olen kontoritest eemal töötanud aastaid ning kohanud selle aja jooksul igasuguseid huvitavaid suhtumisi ning mõttekäänakuid inimestelt, kes tegelikult asja sees ise pole olnud. Vaadake, kas mõni neist on teilegi tuttav.

Mis sinu elul viga, sa ju kodune inimene. Jah, töökoht on kodus, aga see ei tähenda, et päeval oleks aega tegeleda elamise kraamimise, külaliste vastuvõtu või lasteaia peo tarvis küpsetamisega. Vahet pole, kas töötada kontoris või kodus, tööpäev algab ikkagi 9 paiku ja kestab mõnikord poole õhtuni välja.

Kas sa enam päriselt tööle minna ei kavatsegi?! Mis mõttes «päriselt»? Distantsilt tööasjade ajamine on täpselt samasugune päristöö, nagu kontoris toimetamine. Ainult selle vahega, et päris palju - ikka hea mitu tundi päevas - säästan ma kontorisse mineku-tuleku ning töökaaslastega lobisemise pealt. Isegi tund ajasäästu on aga oluline. See on juba viis tundi nädalas, 20 tundi kuus, 240 tundi aastas…

No head puhkust siis! Niimoodi soovitakse enamasti siis, kui teatada, et ma nüüd kolin oma tööasjade (ehk arvuti ja mõtetega) ära Lõuna-Eestisse. Hästi visalt on ikkagi juurdunud arvamus, et tööl peab KÄIMA. Kui sa aga seda kodus teed ning eriti veel majakeses kaunilt kuplilises Lõuna-Eestis, siis järelikult on see puhas puhkus.

See küll pole päristöö. Millegipärast peetakse kaugtööd kuidagi vähemõilsamaks raskest kellast-kellani (kontoris) tööl käimisest. Reaalsus aga on ju see, et kontoris olles varastame me enamasti tööandja aega, tegeledes töö ajal oma isiklike asjadega. Arsti juures käiakse ikka tööajast ja nahaalsemad ei häbene ka juuksuris või trennisaalis tööandja ajast käia. Kui sa aga oled oma aja ise üle otsustaja, siis eriti kergekäeliselt maniküüri ei lähe, kui tead, et samal ajal tiksub kuklas pingeline tähtaeg. Põhimõtte «aeg on raha» saab iseseisvalt töötades hoopiski teise tähenduse. Üks tugevamaid motivaatoreid alustada tööpäeva uimerdamata on just võimalus võita rohkem vaba aega, kui töö korralikult ja kiiresti ära teed. Tööandjad, kes te pidevalt murrate pead selle üle, kuidas küll inimesi enam tööle motiveerida – mõelge selle üle! Ehk annaks inimestele hoopis rohkem vabadust ise otsustada – see motivaator ei maksa mitte midagi.

Kaugtööd tehes mandub inimene lõpuks erialaselt ära. Võib-olla see on mõnel alal nii ja kahtlemata on ka väga palju töid, mida ei saa kunagi distantsilt teha. Samas leian ma, et vägagi ära võib manduda ka kontoritööl. Ehk et inimene vajab vaheldust - mõistlikumad tööandjad ongi sellest aru saanud ning ei põe ega kahtlusta inimest tööluusis, kui keegi ajutiselt või ka pidevalt kontorist eemal töötab.

Nagunii sa magad töö ajal või vaatad televiisorit. Ei saa pattu salata, olen tõepoolest ühe korra täielisel tööajal kodus hea mitu tundi maganud. Kuri haigus ei andnud asu, kuid haiguslehte polnud aega võtta. Magasin paar tundi ja tegin kirjatöid edasi. Loomulikult pole selline toimimine jätkusuutlik pikaajaliselt ja küllap taipab seda peatselt iga kodutöötaja. Eemalolija tööd saab ju hinnata vaid töö tulemuste järgi. Kui need puuduvad, siis polegi väga oluline, kas aeg löödi surnuks magades, televiisorist seebiseriaale vaadates või koeraga mängides.

Kaugtöötaja töötulemusi on väga keeruline hinnata. See argument, miks ei saa lubada inimestel kontorist eemal töötada, on minu jaoks täiesti arusaamatu. No mis töö see küll on, mille puhul ei saa hinnata, kas on tehtud hästi, õigeaegselt ja nii nagu alguses kokkulepitud/lubatud sai? Pole ju sellist.