/nginx/o/2014/05/05/3005980t1h260b.jpg)
Uus-Meremaa ja Kanada tudengite seas läbi viidud uuring näitas, et inimesed ei taha eriti uskuda informatsiooni, mis pärineb kelleltki, kelle nime on raske hääldada.
Uuring: lihtsate nimedega inimesed jätavad usaldusväärsema mulje
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringus osalesid kõrgkooliõpilased, kellel paluti kõigepealt hinnata 18 erineva nime hääldust. Seejärel anti osalejatele nimekiri faktidest, millest osad olid tõesed ja osad väljamõeldud ning mille autorite nimed olid samuti väljamõeldud, kirjutab Yahoo! Shine.
Tuli välja, et tudengid usaldaksid pigem «Putali Angami» nimelist inimest kui «Jevgeni Žerzinskit», sest osalejate arvates on nime «Putali Angami» tunduvalt lihtsam hääldada.
Uuringu autorid ütlesid, et tulemused tõestasid seda, et meie endi alateadlikult kujunevad arvamused mõjutavad seda, keda me usume, kelle tööle palkame ja kellelt me teatud kaupu ostame.
«Tulemused tõestasid, et lihtsamate nimedega inimesi peeti vähem ohtlikuks ja riskantseks, kui neid, kelle nime hääldus oli keerulisem,» selgitas üks autoritest Matti Vuorre. Samas tõdes teadlane, et see, kui keeruline üht või teist nime on hääldada, sõltub paljuski inimese emakeelest.
«Kelle valiksite teie endaga koos langevarjuhüppeid tegema, kas Bobo või Tšeslavi? Kui te olete nagu enamik ingliskeelt kõnelevatest inimestest, siis eelistaksite enda kõrvale ilmselt Bobot. Kui teie jaoks on aga slaavi keeled lihtsamad, siis tõenäoliselt valiksite Tšeslavi,» selgitas Vuorre.
Vuorre, kelle enda nimi on ameeriklaste jaoks samuti keeruline, tõdes järgmist: «Kuna ma ise tulin üsna hiljuti Ameerikasse, olen tabanud end mõttelt, et kas peaksin ka oma nime pärast muret tundma. Kui ameeriklane peaks valima, kas minna langevarjuhüppeid tegema minu, Matti Vuorre, või Brad Pittiga, siis tõenäoliselt valiks ta viimase.»
USAs on taolised alateadlikud arvamused nimede suhtes mõjutanud ka tööotsinguid. Mitme aasta jooksul USAs läbi viidud uuring, mille tulemused avaldati 2013. aastal, tõestas, et immigrandid, kes olid oma nime muutnud «ameerikapärasemaks», võeti tõenäolisemalt tööle kui need sisserändajad, kes oma nime polnud muutnud. Selgus ka see, et nime muutnud immigrandid teenisid teistest rohkem raha.