Konverents «Tahan last, aga normaalset meest ei ole!»

Pilt on illustreeriv. Foto: Caro / Scanpix

7. mail toimus konverents «Tahan last, aga normaalset meest ei ole!», kus käsitleti erinevaid emadusega seonduvaid ja kohati ka valulikke küsimusi Eesti ühiskonnas. Postimees tegi konverentsilt otseülekande, mida saab vaadata siit.

Konverentsi «Tahan last, aga normaalset meest ei ole!» avanud Ingrid Rüütel ütles, et normaalsed mehed kasvad normaalses perekonnas, mis peaks olema riiklik prioriteet.

«Lapsed vajavad turvatunnet ning vaid tugev ja vastupidav perekond suudab seda pakkuda,» rääkis Ingrid Rüütel konverentsi avakõnes. Ta märkis, et enamus meie lastekodu lastest ei ole orvud, neil on olemas vanemad, kes on kas alkoholi või vaesuse küüsis, mis kurvastab. «Eestlust on läbi aegade iseloomustanud kodukesksus,» ütles Ingrid Rüütel, kelle sõnul perekonna väärtustamine ja turvatunne ühiskonnas aitab tagada eestluse jätkusuutlikkuse.

«Eestis on piisavalt normaalseid mehi,» ütles oma ettekandes sotsiaalminister Helmen Kütt. «Eesti mehed ongi normaalsed. Pigem on probleem maapiirkondade pruudipõud. Naised on läinud linna või välismaale. Selle aasta esimese kolme kuuga sündis üle 200 lapse vähem kui eelmise aasta esimesel kolmel kuul. Võib küsida, et milleks meile üldse vabadus ja iseseisvus, kui meile ei sünni lapsi, kes elu Eestis edasi viivad, kes kannavad edasi meie keelt ja kultuuri.»

Helmen Küti sõnul on selle trendi jätkumine ohtlik ja sellega tuleb tegeleda. «Lapsed ei sünni raha tõttu, lapsed sünnivad armastusest, kuid nende kasvatamiseks on raha vaja. Ka nn pangakaardilapsed, kellel ei ole rahalist puudust aga on armastuse puudus, ei ole õnnelikud,» sõnas Kütt. Ta pidas seetõttu lastetoetuste tõusu väga oluliseks.

Kõneles ka kümne lapse ema Külvi Kivisild, kui palju rikastavad lapsed tema elu ja kiitis seejuures ka oma abikaasat, kes oskab peret hoida.

Pereema sõnul võib ju mehel olla omadusi, millega ei saa päris rahul olla, kuid ta vaatab sellest mööda, sest see pole oluline. Keskenduda tuleb headele omadustele.

«Paarisuhe on perekonnaelu alus,» nentis Kivisild ja toonitas, kui oluline on hea pere loomisel mehe ja naise vaheline läbisaamine. «Loomulikult on raha vaja, et lapsi kasvatada, aga tähtsam on see õhkkond. Toomas on see mees, kellega ma olen alati saanud kõigest rääkida. Näiteks siis, kui esimese lapsega koju tulin, siis mõtlesin, et mida ma selle lapsega teen, aga Toomas teadis, mida teha.»

Pereisa on alati naist toetanud ja lastekasvatamisest osa võtnud. «Meil ei ole tabuteemasid, oleme kõik läbi rääkinud ja oleme koos saanud vanemaks. Mida vanemaks, seda õnnelikumaks,» tõdes Kivisild.

«Kuidas seda paarisuhet hoida? Oleme sellega teadlikult tegelenud,» märkis pereema ja soovitas ka teistel pere hoidmiseks just omavahelise läbisaamise eest hoolitseda. Näiteks on neil komme, et kui pärast tööd on tuju väga paha ning oleks vaja rääkida, siis lähevad nad kahekesi autoga sõitma, et saaks segamatult rääkida.

Kui esimene laps sündis, oli Külvi Kivisild 18-aastane, aga teadis enda sõnul väga selgelt, et vastutab koos oma mehega selle eest, et lastest kasvaks korralikud kodanikud. 

PREP-paarisuhtekoolitaja ja psühholoog Karmen Maikalu puutub igapäevases töös kokku erinevate paaridega. Tema sõnul kaob tihti mehe ja naise vaheline suhe justkui ära, kui saadakse lapsevanemateks. «Lapsevanema roll on kahtlemata väga oluline, kuid kui me kaotame ära mehe ja naise suhte, siis lapsed kannatavad,» tõdes ta.

«Eestis on suhted sassis, arutada ja lahendada neid ei osata ja ka ei taheta,» selgitas Maikalu, kelle sõnul on igaühes peidus omamoodi maasikas, mis tuleb inimese seest üles leida. «Rohkem kui pooled abieludest lõppevad lahutusega ja kokkujäänud paaridest on vähem kui pooled oma suhtega rahul. See pilt on üsna lootusetu, nii paljud lähevad lahku ja nii paljud, kes elavad koos, tülitsevad omavahel või elavad vaikses üksindudes. See ei ole paarisuhe, mida me igatseme. Igatsus toimiva paarisuhte järele on meis kõigis olemas.»

Psühholoogi sõnul on just paarisuhe kõige olulisem, sest see mõjutab pea kõiki pereprobleeme. Tihti ütlevad vanemad talle, et ei saa ju olla kõige olulisem suhe, kui kõige olulisem on hoopis laps. «Kui paarisuhe on kehv, tunneb laps end peres ebaturvaliselt ja selle all kannatab ka lapse ja vanema vaheline suhe. See ei ole meeldiv tõdemus, aga kahjuks see nii on,» tõdes ta.

Naistearst Ivo Saarma sõnul on ühiskond palju muutunud ja talle teeb suurt muret see, et emarolli lükatakse nii palju edasi. «Arstina tunnen ka selle pärast üha rohkem muret, et esmasünnitaja vanus on lükkunud 30ndatesse eluaastatesse ja lükkub üha edasi. See on päris lai teema ja kindlasti sotsiaalne teema. Mulle tundub, et me väga vähe räägime emarollist ja selle tähtsusest.»

Nimelt räägitakse Saarma sõnul tavaliselt emadepäeva paiku rohkem emadusest, kuid muul ajal tuuakse positiivseid näiteid väga vähe. «Tegelikult on emaroll kõige olulisem asi ja asendamatu asi,» märkis ta. «Peaks olema järjepidevus ja seda sõnumit tuleks korrata. Tuleks kõik tähelepanu pöörata sellele, et aidata naisel emarolli realiseerida. Kas me oleme tänapäeval piisavalt au sisse tõstnud selle rolli, et naised tahaksid sünnitada?»

Kuna Eestis on negatiivne iive, peaks arsti sõnul kõik muretsema ja mõtlema, kuidas olukorda muuta. «Mina ei näe, et see teisiti oleks võimalik. Ilma inimsoo jätkumiseta ei ole tulevikku ja kui me eestlastena selle eest ei muretse, siis teevad seda teised, ja eestlusele see küll kasuks ei tule.»

***

«Meie eelmisel konverentsil, mis samuti käsitles emaks saamise temaatikat, jäi kõlama mõte, et paljudel juhtudel kui naine isegi soovib ja on valmis lapsi sünnitama, saab selle takistuseks turvalise paarisuhte puudumine,» selgitas konverentsi korraldava SA Väärtustades Elu tegevjuht Kaia Kapsta. «Sellest ka seekordne veidi bravuurikas konverentsi pealkiri «Tahan last, aga normaalset meest ei ole!».

«Reaalne probleem seisneb selles, et isegi kui naine on majanduslikult kindlustatud, haritud ja tal on kodu, kus last kasvatada, ei julge ta seda sammu teha olukorras, kus puudub mehe emotsionaalne ja füüsiline tugi,» märkis Kaia Kapsta. «Tulevase ema jaoks on eelkõige tähtis kindlustunne ning teadmine, et ka mees last soovib, on pühendunud ja tahab lapse kasvatamisest osa võtta. Kuid kahjuks on see valdava osa Eesti ühiskonna probleem, kus suur lahutuste hulk, puuduv eeskuju vanematekodust või ka meediast õpitu ei toeta turvalise paarisuhte tekkimist. Õigete väärtushinnangute loomine on kindlasti küsimus, millega peaks Eestis rohkem tegelema, et meil sünniks rohkem lapsi ja mis veelgi tähtsam – et lapsed kasvaksid üles õnnelikus ja kokkuhoidvas perekonnas.»

Emadepäevale pühendatud konverentsil arutlevad nende teemade üle sotsiaalminister Helmen Kütt, humanitaarteaduste doktor Ingrid Rüütel, Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand koos abikaasa Kadi Tarandiga, 10 lapse ema ja õpetaja Külvi Kivisild, psühholoogid Karmen Maikalu ja Kristiina Uriko, naistearst Ivo Saarma, poliitikud Kaia Iva, Karel Rüütli, Yoko Alender, Laine Randjärv ning Yana Toom.

Ajakava:

11.00 – 11.05 Moderaator Hannes Hermaküla

11.05 – 11.15 Konverentsi avab Ingrid Rüütel, humanitaarteaduste doktor

11.15 – 11.35 Helmen Kütt, sotsiaalminister «Milleks meile lapsed?»

11.35 – 11.55 Külvi Kivisild, 10 lapse ema «Mida lapsed on mulle andnud?»

11.55 – 12.20 Intervjuu: Kadi ja Indrek Tarand «Mis meid koos hoiab?»

12.20 – 12.40 Kohvipaus (20 min)

12.40 – 13.00 Karmen Maikalu, psühholoog, PREP-paarisuhtekoolitaja «Tahan last, aga üksi ei saa!»

13.00 – 13.20 Kristiina Uriko, psühholoog «Sünnituskogemus ja tundetarkus»

13.20 – 13.40 Kaia Iva, kasulapse ema «Kui laps ei kasva südame all vaid südames»

13.40 – 14.00 Intervjuu: Ivo Saarma, naistearst «Kuidas saada emaks? Kõigele vaatamata.»

14.00 – 14.45 Paneeldiskussioon «Miks tasub Eestis saada lapsevanemaks?»

Karel Rüütli / Yoko Alender / Laine Randjärv / Yana Toom

14.45 – 15.00 Lõppsõna, Hannes Hermaküla