/nginx/o/2014/05/01/2997710t1h6636.jpg)
Kui ülemus sinu tehtud tööd kiidab, teatad, et tegemist oli kõigest õnneliku juhusega, ja kui sõbranna su kauneid kiharaid ülistab, vastad: «Sa räägid vist minu vuntsidest.» Amber Madison uurib Cosmopolitanis, miks me ei suuda komplimentidele väärikalt reageerida.
Kujuta ette olukorda, kus üks kutt ütleb teisele: «Vinge esitlus!» Vastus: «Tänan, mees, ägedad pildid, eks ole?» Kõik. Kahe naise vahel oleks see vestlus hoopis keerulisem. Meie jaoks on komplimendi vastuvõtmine sama raske kui kuldkala alla neelamine – me lihtsalt ei saa sellega tihti hakkama.
Võtame näiteks populaarse seriaali «Inside Amy Schumer». Seal on stseen, kus grupp naisi reageerib hoolivatele sõnadele «vaimukustega» («Vaata oma nunnut pisikest kleidikest,» ütleb üks. «Pisikest? Ma olen nüüdseks juba suurus 100,» vastab teine). Kui keegi peaks ütlema lihtsalt «aitäh», lööks see universumi kõikuma. Me mõistame: komplimentide vältimine on naeruväärne, aga ei suuda end muuta.
Tegemist pole bioloogilise probleemiga ning see ei ole seotud menstruaaltsükliga. Harjumus sai alguse juba põhikoolis. «Plikadena õppisime üksteisele toeks olema,» selgitab raamatu «In a Different Voice: Psychological Theory and Women’s Development» autor Carol Gilligan. «Kui keegi julges millegagi silma paista, pidi ta selle eest kõrget hinda maksma.» Ohutum tundus olla keskpärane ja kuuluda gruppi. Kui said komplimendi, tõsteti sind poodiumile, see aga eraldas sind teistest tüdrukutest, ohustades sotsiaalset dünaamikat. Julgesid kõva häälega tänada? Tundub, et pidasid end teistest paremaks. Komplimendile vastandudes näitad, et tunned piinlikkust ning oled solidaarne teistega.
Üks hetk muutub taoline reageerimine juba automaatseks. «Me teame, kuidas järgnev vestlus lõpeb,» sõnab Gilligan. «Sa mainid, et su juuksed näevad täna jubedad välja, mille peale teine inimene hakkab kiitma, kui kaunid need on. See on nagu valmis stsenaarium, aga väga-väga igav.»
Sa pole üleolev, kui julged enda positiivseid omadusi tunnistada. Tegemist on kõigest koolist pärit rumala harjumusega. Mõtle parem, kui palju probleeme suudaksid lahendada, kui lõpetaksid pabistamise tühiste asjade pärast.
Seega, järgmine kord kui keegi sulle komplimendi teeb, täna teda südamest ja jätka vestlust. Eneseteadlik käitumine võib mõnikord küll hirmutavalt mõjuda, aga me lubame sulle, et keegi ei pane end seepärast põlema.