Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Üheksa ohtu, millele autoroolis tähelepanu pöörata

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: SCANPIX

Cosmopolitani mainumbris on häid nõuandeid autojuhtidele. Kui sa ei soovi, et sinu puhul hakataks kasutama kõnekäändu «naine roolis, auto kraavis», pööra tähelepanu vigadele, mida autot juhtides vältida. 

Me ei ütle, et naised on halvad autojuhid. Kaugel sellest! Ent tuleb tunnistada, et ka meie kipume aeg-ajalt eksima, seda ka roolis. Loe edasi, mida autot juhtides MITTE teha.

Me teeme korraga viit erinevat asja

Enamik naisi on multitasking’u-meistrid. Kahjuks võib see suurepärane oskus nii meie juhtimisstiili kui ka turvalisust mõjutada. Mobiiliga rääkimine, SMSimine ja Facebooki sisselogimine on teada-tuntud «ei-d» (lisaks ka keelatud), kui juhid autot. Ent oled sa mõelnud, kui ohtlikud on pealtnäha süütud harjumused nagu valgusfoori taga meikimine või söömine? See pole küll illegaalne tegevus, kuid mõtle oma turvalisusele. Hajutatud tähelepanuga juht teeb kordades rohkem vigu ja vähendab teiste liiklejate kaitstust.

Et olla turvaline sohver, pead hoidma mõlemad käed roolil. Näiteks roolis meikimise probleem peitub selles, et on naisi, kes kasutavad tegevuseks mõlemat kätt ning hoiavad pilgu peeglil. See tähendab, et vähemalt paar sekundit ei keskendu sa teel toimuvale. See on aga piisav aeg, et teha avarii ja rikkuda jäädavalt enda või kellegi teise elu. Sama kehtib söömise puhul. Kui keskendud einetamisele, ei ole sa täielikult juhtimisele pühendunud.

Kitsas vaateväli

Vastukaaluks rapsijatele, liiguvad meie seas ka autojuhid, kes keskenduvad roolis vaid ühele ülesandele, milleks on pingsalt enda ette vaatamine, jättes selle käigus ümbritseva täiesti tähelepanuta. «See võib mõnes olukorras suisa ohtlikuks osutuda, sest ega vaid enda ees toimuv liiklust tähenda,» sõnab Tehnikamaailma peatoimetaja Tõnu Ojala. «Sellel on veel üks tagajärg. Kui on tarvis aeglaselt liikuvale «autosabale» vahele saada (nt hommikusel tipptunnil hoovist välja keerates), siis minu kogemus näitab, et taolised keskendujad ei kipu mingil põhjusel kõrvalt tulijaid vahele laskma.»

Meid ei huvita rehvid

Pooltühjad rehvid suurendavad kütusekulu ja on ka turvariskiks. Kontrolli enne autosõitu, et pagasiruumis poleks ebavajalikke esemeid, mis lisavad kaalu ning suurendavad auto kütusekulu.

Õpi rehve vahetama. Kui sul peaks neist mõni tühjaks minema, unusta rüütel valgel hobusel ja aja asi ise korda. Rehvivahetusoskus ei jookse kindlasti mööda külgi maha (kui autos muidugi varuratas on – uutes sageli ei ole). Seega tee endale kompressori ja rehviparandusvahu kasutamise A ja B selgeks. Kõiksugu ebameeldivad asjad juhtuvad ikka reeglina seal ja siis, kus abi kõige vähem võtta on. Muidugi on olemas ka autoabiteenus, mis käib sageli kaasas garantii või kaskokindlustusega. Seega, tee asi endale selgeks ning hoia vajalikud telefoninumbrid käepärast.

Meie tähelepanu on lihtne hajutada

Keskendumine võib osutuda keeruliseks, kui autos on lapsed, ent juht peab alati silmad teel hoidma. Tagaistmele vaatamine või tagavaatepeeglist laste jälgimine hajutab tähelepanu ning suurendab õnnetuseriski. Kiirusel 100 km/h liigub auto umbes 30 m/s. Tagaistmele vaatamisega võid kaotada kolm sekundit ehk sõidad ligi 100 meetrit n-ö seotud silmadega.

Turvavöö!

Siinkohal ei räägi me mitte juhist endast, vaid väikestest reisijatest tagaistmel. Kui asi puudutab lapsi, vastutavad isad küll sama palju kui emad, kuid sageli jääb pisikeste eest hoolitsemine just emade õlgadele. «Kinnitamise põhimõte kehtib ka suurte ja raskete asjade kohta. Kui ikka «pauk» peaks juhtuma, siis muutub juba mõne kilogrammi raskune ese tõeliseks mürsuks,» toonitab Ojala.

Parkimine on peavalu

Toetudes Suurbritannia Sõidustandardite Agentuuri uuringule, kukub rohkem naisi kui mehi sõidueksamil läbi just parkimisvigade tõttu. Linnad on kitsastest parkimiskohtadest tulvil. Parandades oma parkimisoskust, säästad aega ja väldid riski, et võiksid kahjustada enda või kellegi teise autot (rääkimata enesehinnangust).

Me nõuame endalt liiga palju

Usume, et oleme Supernaised. Miski hoidis sind öö läbi üleval? Pole probleemi. Teed tööl ületunde ja lähed veel õhtul poodi, et kogu kuu toiduvarud kokku osta. Seejärel tormad koju, koristad toad ära, pesed koera puhtaks ning poleerid vanaema lauahõbeda. Probleem on selles, et üleväsimuse tõttu võid hoopis Mukit poleerida ja hõbedat vannitada. Zombie-režiim võib sind tabada ka autoroolis. Juhtida autot väsinuna on aga sama ohtlik kui olla roolis olukorras, kui su veres on alkoholi.

Enne sõitma hakkamist

Ka siis, kui oled puhanud, suhtu autojuhtimisse tähelepanelikult. Veendu alati enne sõidu alustamist, et kaassõitjatel oleksid turvavööd kinnitatud, vajalikud asjad käeulatuses ja sinu mobiil handsfree peal. Kui oled kõik olulise enne sõitu läbi mõelnud, on sul lihtsam hoida pilku teel.

Vali õige kiirus

Sõita tuleb vastavalt võimetele ja oludele. Mis siis, et 90 km/h on lubatud – kui tingimused on kehvad, tuleb sõita aeglasemalt. Sellisel juhul tuleks aga arvestada kiirematega ja mitte süüdimatult ees venida, vaid nad esimesel võimalusel mööda lasta. Kui rivi on selja taha kogunenud, tõmbu tee äärde ja lase neil minna. Nõnda on ka endal rahulikum, soovitab Ojala.

Teine äärmus: liigne sebimine ja vahele «süstimine» ei anna arvestatavat ajavõitu, küll aga kulutab närve ja kütustki. Kõige mõistlikum on ühtlane sõidutempo.

Kui aga «pilt» on juba päris «taskus», siis ei maksa kangelast mängida ja Tartust Tallinna vurama hakata. Silm vajub hetkeks kinni ja oledki homme liiklusuudistes. Paraku sa ise seda enam ei kuule...

Sellised on tüüpilised vead. Pole mõtet arvata, et kõik on kadunud – ära lase meestel kasutada naist halva juhtimise stereotüübina. Pigem ohjelda enda halbu harjumusi, olles turvaline ja hea juht.

Märksõnad

Tagasi üles