/nginx/o/2013/12/05/2667078t1h7013.jpg)
Muusikalinäitleja, helilooja ja lavastaja Janika Sillamaa (38) on avalikkuse suurema tähelepanuga kokku puutunud juba üle 20 aasta. Juba varakult sai ta aru, et kuulsusel on oma pahupool.
Janika Sillamaa: tuntus on aeg-ajalt päris tüütu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Väiksena tähendas kuulus inimene mulle kedagi, kes on omal alal kaugele jõudnud ja saab selle eest tunnustatud. Ma siiani ei mõista neid arvajaid, kes esinevad väidetega, nagu «kuulsus» peabki igasugust soppa välja kannatama, kui sellise elukutse valis,» sõnas ta Naistelehele. «Lollus! Vähesed kipuvad «kuulsuseks» selle pärast, et kuulsad olla.»
Sillamaa sõnul on küll mõned seltskonnategelased, kes tuntust ihalevad, ent neid on vähe. «Kunstnik ei võta pintslit kätte selleks, et kollane ajakirjandus talle magamistuppa roniks, vadi sellepärast, et ta on kunstnik ja tema kutsumus on pilte maalida või rõivaid disainida. Helilooja vajab oma teose esitamiseks muusikuid ja kontsert publikut. Ja aeg-ajalt peab pildil olema,» nentis ta. «See on osa tööst, ja uskuge mind, see on ebameeldivam osa tööst.»