Kuidas rääkida lapsega seksist?

Siim Värv saates «Tohter Olaf» Foto: Kanal 2

Kas mäletad päeva, mil proovisid rääkida seksist oma lapsega? Ehkki seks on elu loomulik osa, on sellest vahel raske rääkida ja seda eriti just oma lapsega.

Tegelikult peaks seksuaalkasvatus algama ammu enne klassikalist lapsesuu küsimust «Kust lapsed tulevad?» ning võsukeste suhtumine seksuaalteemadesse oleneb suuresti lapsevanemate suhtumisest, vahendab kliinik.ee. Saates «Tohter Olaf» andis nõu, kuidas rääkida lastega seksist, Eesti Seksuaaltervise Liidu koolitaja ning seksuaaltervise ekspert Siim Värv, kes töötab igapäevaselt ka Tartu Herbert Masingu koolis sotsiaalpedagoogina.

«Lastega seksist rääkimisel ei võeta aluseks mitte seksuaalvahekorda, vaid oma keha tunnetamist juba sünnist saati,» rääkis Värv. Maailma Terviseorganisatsioon on töötanud välja Euroopa seksuaalhariduse standardid, kus esimese vanusegrupina vaadatakse vanusegruppi 0-4 eluaastat.

«Lapsele, kes õpib alles tundma elu oma ümber, on oluline õppida ära tundma oma kehaosi nende õigete nimetustega. On oluline, et laps õpiks olema oma keha peremees,» kirjeldab Värv.

Vanusega kasvavad ka küsimused ja küsimuste keerukus. Teadmised sellest, kuidas lapsed tulevad, võiks lapsel olla juba enne esimesse klassi minemist. Seksuaalteemadel rääkimine on oluline toimetulekuks üleseksualiseeritud maailmaga.

Kliinik.ee keskkonnas viidi läbi küsitlus, et teada saada, kui aktiivsed on Eesti lapsevanemad seksist rääkimisel.  11 protsenti  küsitlusele vastanutest tunnistas, et nad ei oska seda teha. Kas see pole mitte hämmastav? 19 protsenti kinnitas, et rääkisid lapsega enne, kui lapsed kooli läksid ning 22 protsenti sel ajal, kui lapsed koolis käisid. Kõige enam vastajaid, 34 protsenti hindasid oma lapsi veel liiga väikesteks, et nendega seksist rääkida.

Kuidas nimetada suguelundeid?

Kasutada tuleks anatoomiliselt korrektseid nimetusi. Seoses sellega, et lapsevanemad pole harjunud neid nimetusi kasutama, võivad sõnad tunduda võõrad. Samuti on oluline, at vastavad nimetused ei oleks kahetähenduslikud ja lapsevanem tunneks end seksuaalsete nimetuste nimetamisel kindlalt.

Mida võiks teada koolieelikust laps?

Koolieelikust laps peaks teadma seda, et lapsed kasvavad ema kõhus ja teevad seda seal 9 kuud. Ta ei pea detailideni teadma, kuidas laps eostatakse ja mis on seks.

«Lapsega seksist rääkimisel on oluline, et lapsevanem oleks selleks ise valmis. Seksist rääkides ei tohiks kunagi valetada,» selgitas Värv.

Murdeikka jõudmisel muutuvad ka küsimused. Nii peaks juba 8-9 aastane laps teadma üldist informatsiooni kaitsevahendite kohta. Keskmine vanus, mil alustatakse seksuaalelu, on 16 - 17 eluaastat.