Merike Martinson: põhikoolilapsed on liiga palju üksinda

Merike Martinson Foto: Toomas Huik/Postimees

«Hiljuti Tallinna koolides tehtud küsitlus näitas, et põhikoolilapsed on väga palju üksinda,» nentis Merike Martinson, kelle sõnul on ka 15-aastane veel laps, kes vajab hellitamist ja hoolt.

Eesti terviseedenduse ühing nimetas sel aastal aasta tervisesõbraks Merike Martinsoni. Lastearsti taustaga Tallinna abilinnapead paneb praegu muretsema eestkätt laste tervis, sest viimaste aastatega on laste hulgas kasvanud ülekaalulisus ja psüühikahäirete hulk. «Süda valutab noorte vaimse tervise pärast,» tõdes Martinson Pealinnale. «Tegime 2012. aastal kõiki Tallinna koole hõlmava ülipõhjaliku küsitluse noorte alkoholi- ja uimastitarbimise kohta, ja peab ütlema, et tulemus on alarmeeriv, sest enamik 15-aastaseid noori tarvitab alkoholi, suur osa on eksperimenteerinud kanepiga. Kuid õnneks tuli uuringust välja ka üks positiivne trend – suitsetamist on jäänud vähemaks.»

Martinsoni sõnul on enamik lapsi kuni koolieani hästi hoitud, kuid probleemid hakkavad ilmnema teismeea saabudes. «Kui lapsed seitsmeaastaselt kooli lähevad, on nad kõik kukununnud, aga kolme-nelja aastaga muutub pilt drastiliselt. 11-aastased juba suitsetavad ja tarvitavad alkoholi,» rääkis Martinson. «15. eluaastaks on jõutud narkootikumideni, huvitegevus ei huvita enam üldse. Miks kogunevad noortekambad? Kuidas neid probleeme lahendada? Selle kõigega tuleb meil veel kõvasti rinda pista.»

Martinson leiab, et teismeliste tervisemured on tihti tingitud nõrgast pere toest. «Väikelapse eas on lapsed hoitud ja poputatud, aga kusagil kolmandast-neljandast klassist alates leiavad vanemad, et küll laps hakkama saab. Pole vaja teda jälgida, pole vaja eriliselt toetada,» ütles ta. «Meie hiljuti tehtud küsitlus näitas, et põhikoolilapsed on väga palju üksinda. Ka 15-aastane on veel laps, kes vajab hellitamist ja hoolt. Minu arvates tulekski praegu võtta erilise tähelepanu alla 10-15-aastaste laste kasvamise toetamine. Sealt edasi on ta juba väljakujunenud isiksus, kes suudab ise otsuseid langetada. Nende pärast ei ole vaja enam nii palju muret tunda. Aga enne seda peavad ema-isa lapse kõrval olema.»

Abilinnapea sõnul kipuvad mõned vanemad oma teostamata unistusi laste kaudu ellu viima ning panevad lapse psüühikale sellega liiga suure surve. «Ka laste ülekoormamine igasuguste huvitegevustega – laps peab käima tantsimas, laulmas, võimlemas, pilli mängimas, keeli õppimas – on kurjast,» märkis Martinson. «Eriti esimeses klassis, kus elumuutus on niigi väga suur.»