/nginx/o/2010/05/07/363202t1h97f6.jpg)
Telesaatejuht Carmen Pritson jutustas Õhtulehele hoiatava loo sellest, kuidas lapsehoidja ta usaldust pettis ja osutus hoolimatuks hoidjaks, keda laps väga kartma hakkas.
Carmen Pritsoni lapsehoidja osutus hirmutavaks ja hoolimatuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Esimesel pilgul tundus, ja kindlasti mõneks ajaks oligi, tädi väga tore ja sõbralik ning nad leidsid kiiresti ka ühise keele – kehakeele,» meenutas Carmen, et alguses oli laps rahulik ja venelannast hoidjatädi asjalik.
Mõne aja pärast hakkasid nad aga mehega märkama, et laps kardab hoidjat ja et lapsehoidja on pidevalt väga väsinud.
«Ühel päeval jäin tädi teadmata koju ülakorrusele tööd tegema. Kui tuli kätte lõunauinaku aeg, kuulsin, kuidas tädi läbi hammaste ja suure vihaga mu lapsele sisistas: «Spatj, svolotš, bõstra!» Ta surus Robi tugitoolis vastu enda rinda ning laps isegi ei häälitsenud enam, vaid jäi magama nii bõstra kui võimalik.»
Pärast ehmatavat kohemust paneb Carmen teistele lapsevanematele südamele, et kuigi lapsehoidja leidmine ei ole kerge, ei tohiks minna kergemea vastupanu teed ja leppida esimese ettejuhtuvaga.