/nginx/o/2014/04/10/2951284t1h19e4.jpg)
10. aprillil tähistatakse Eestis võrdse palga päeva ja seoses sellega korraldab juba viiendat aastat Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon kampaaniat «Tilliga ja tillita». Kampaania pressikonverentsil selgitas ettevõtja ja kampaania kaaskorraldaja Kadri Mägi, et süvenev palgalõhe on eriti halb seetõttu, et mõjutab naise elu kuni pensionieani välja.
Kadri Mägi sõnul on Eestis palgalõhe suurimaks mõjutajaks horisontaalne segregatsioon. «Maakeeli tähendab see seda, et naised ja mehed töötavad erinevates sektorites ja naised on valdavalt nendes sektorites, kus palgatase on madalam. Need on klienditeenindus, sotsiaaltöö, haiglad, õpetajad, lasteaiakasvatajad,» tõi ta mõned näited.
Lisaks on aga Mägi selgitusel oluline aspekt vertikaalne segregatsioon ehk see, kui naised töötavad küll meestega samas sektoris, ent palgatasemed on väga erinevad. Sõltuvad need ametikohast ja sellest, et ka ühel ametikohal on meeste ja naiste palgad erinevad. Sageli töötavad Mägi sõnul mehed ja naised ühes valdkonnas erinevatel ametikohtadel, naised reeglina madalamatel ametikohtadel ja mehed kõrgemal.
«Probleem on see meie arust seepärast, et Eesti naine on väga suures vaesusriskis. Töötades sektorites, kus palgatasemed on madalamad, siis kaasneb sellega ju terve rida sotsiaalseid probleeme,» nentis ettevõtja ja viitas demograafilistele näitajatele, mille järgi on Eestis rohkem naisi ja nende seas ka rohkem üksikvanemaid.
«Kaudselt viib see selleni, et need lapsed on suuremas vaesusriskis ja nendel lastel on väiksemad arenguvõimalused,» tõi Mägi välja. «See on ka seotud koduvägivallaga – kui ikka naise sissetulek on väike, siis oma kahe lapsega ikkagi vägivallatseva mehe juurest ära ei koli. Lihtsalt finantsiliselt ei ole see mõeldav.»
Kui elukaardil edasi minna, siis jõuab Mägi selgitusel mõju ka pensionini. «Madalama palga pealt saad ka madalamat pensioni. Nii et vaesus käib naisega terve elutsükli jooksul kaasas ja see on see, millele me tahaks eriti tähelepanu pöörata.»
Kui naine saab võrreldes meestega vähem palka sama tööd tehes, siis soovitavad EENA eestvedajad tal olla julgem, et endale võrdväärset palka küsida. Siin võib olla takistuseks, et meil ei ole teiste palgatasemed hästi teada. «Samas, ega meestel need andmed paremini teada ei ole,» toonitas Mägi. «Eks see ole ka naiste enesekindluse küsimus.»
Ettevõtte juhina on Kadri Mägi värbamisel sageli märganud, et naised kipuvad end alahindama. Tihti hakatakse oma töökogemusest rääkides esiteks enda puudusi välja tooma. Seevastu mehed on väga enesekindlad ja on isegi juhtunud, et tuuakse enda kogemusena esile ka seda, kui on mõnd tööd vaid kõrvalt nähtud.
Naised keskenduvad vaatamata kordaminekutele pahatihti sellele, mis kõige paremini välja ei tulnud. «Aga iga kogemus on ju õppetund, ja see, kui midagi ei tule välja, saan ma ju alati pöörata tugevuseks,» soovitas Mägi suhtuda eksimustesse kui väärtuslikesse õppetundidesse.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)