Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Kas taimetoitlastel on nõrgem tervis kui lihasööjatel?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Palju toitu visatakse ära.
Palju toitu visatakse ära. Foto: SCANPIX

Austrias asuva Grazi meditsiiniülikooli teadlased jõudsid järeldusele, et kuigi taimetoitlased kipuvad pigem olema inimesed, kes on haritud ja jõukad, on nende tervis nõrgem kui lihasööjatel.

Pikka aega on vaieldud selle üle, kas taimetoitlus on moodus, kuidas tervislikumalt elada ja eluiga pikendada. Taimseid toite eelistavad inimesed on veendunud, et nende toitumisharjumused muudavad neid tugevamaks, nooruslikumaks, õnnelikumaks ja kaitsevad erinevate haiguste eest. Lihasööjad aga väidavad, et inimese loomuses on liha tarbida ning me pole võimelised elama ilma lihata, kirjutab Genius Beauty.

Austria teadlased otsustasid asjasse selgust tuua. Nad kogusid informatsiooni haiguste kohta, mida on esinenud taimetoitlaste ja lihasööjate seas. Kogumis olid levinud terviseprobleemid nagu artriit, diabeet ja erinevad allergiad, kuid lisaks neile oli seal ka vaimse tervise probleeme nagu depressioon, ärevus ja skisofreenia.

Uuringu käigus selgus, et lihasööjad edestasid igas mõttes taimetoitlasi. Taimse toidu pooldajad kogevad tihemini terviseprobleeme ja külastavad rohkem arste. Nad kannatavad 50 protsenti suurema tõenäosusega südamerabanduse, tõsiste haiguste ja vähi käes, neil esineb tihemini ka depressiooni ja vaimse tervise probleeme.

Ainus asi, milles taimetoitlased lihasööjaid edestasid, oli see, et nende elustiil oli reeglina aktiivsem ja neil oli vähem halbu harjumusi nagu suitsetamine ning alkoholi tarbimine. Peale selle oli taimetoitlaste kehakaal madalam kui lihasööjatel. Selgus ka see, et taimetoitlased olid pigem heal elujärjel ja haritud inimesed. 

Teadlaste sõnul lükkas nende uuring ümber ka levinud arvamuse, et punane liha on seotud paljude haiguste tekkega. 

Tagasi üles