Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

HIV-positiivne naine: elus on hullemaid asju, mida karta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Meditsiinitöötaja võtab HIV-test tegemiseks verd.
Meditsiinitöötaja võtab HIV-test tegemiseks verd. Foto: SCANPIX

Saates «Tohter Olaf» räägiti HIV-nakkusest, mis muudab inimese organismi väga vastuvõtlikuks ning ka kõige ohutumad bakterid võivad kujuneda suureks ohuks.

Saates sai vastuse küsimustele, millal HIV-nakkusest saab AIDS, kuidas HIV levib ning kuidas seda ennetada, vahendab kliinik.ee.

Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliiniku arst Marika Raukas selgitas: «HIV infektsioon on nakkushaigus, mida põhjustab inimese immuundefitsiidi viirus. AIDS on selle haiguse viimane faas. On inimesi, kes võivad viimasesse staadiumisse jõuda kas või kuue kuuga ja on ka neid inimesi, kes võivad HIViga elada kuni 20 aastat, ilma, et AIDS neil välja kujuneks. Eestis on HIVi diagnoositud üle 8700 inimesel, kuid tegelik nakatunute arv võib ulatuda 12 000ni».

HIV levib kolmel viisil:

*sugulisel teel

*vere kaudu

*emalt lapsele raseduse või sünnituse või rinnapiima kaudu.

Kuidas HIV nakkust ennetada?

*mõelge enne, kui seksite - ekslik on arvata, et teie HIVi ei nakatu

*tundke oma lähedasi - tähtis on teada seda, milline on nende seksuaalne elu praegu ja milline varem

*oska öelda endale ei: «Ei, ma ei kasuta narkootikume»; «Ei, ma ei joo alkoholi» jne.

HIV nõustamis- ja testimiskabinettides saab HIV testi teha tasuta.

Oma elust HIVi kandjana rääkis Jelena

Jelena sai viirusest teada 2002. aastal arsti juures. Jelena reageeris sellele äärmise negatiivsusega ja uskus, et nüüd on kõik läbi ja ta sureb varsti ära.

Saades aru, et see nii siiski pole, võttis naine end kokku ja leppis endaga sellisena, nagu ta on. Jelena kohtus samasuguste inimestega, nagu tema, ja praegu töötab naine Eesti HIV-positiivsete võrgustikus nõustajana. Tema ülesanne on inimesi enne ja pärast analüüse nõustada ja toetada.

Tavaliste inimeste suhtumine HIV-positiivsetesse on erinev. Tihti satuvad HIV-positiivsed eelarvamuste ohvriks. Kõige enam kohtuvad nad eelarvamustega haiglates, toob Jelena välja.

Jelena kinnitab, et elus on palju hullemaid asju, mida karta, ning HIV-i pole vaja karta - on vaja teada, kuidas sellega käituda.

Märksõnad

Tagasi üles