«Tohter Olaf»: millised on gripi ja külmetuse erinevused?

Tohter Olaf, 9. saade Foto: Marion Pettai / Kanal 2

Inimesed ei oska eristada grippi teistest viirusnakkustest, mida me oleme harjunud nimetama lihtsalt külmetushaiguseks. Kas sina teed gripi ja külmetuse sümptomitel vahet?

Eelmise aasta talveperioodil haigestus Eestis grippi hinnanguliselt 90 000 inimest, vahendab kliinik.ee. 633 inimest sattus gripi tõttu haiglasse ning nelja haigla kogutud andmetel suri seitse inimest. Üle 60-aastaste inimeste hulgas on gripp surma põhjusena neljandal kohal.

Seekordses Kanal 2 saates «Tohter Olaf» paljastati gripi ja külmetuse põhilised erinevused ning anti nippe, mida võiks gripihooajal arvesse võtta.

Kuigi külmetuse ja gripi sümptomid võivad vahel ka kattuda, saab grippi kindlalt eristada arsti juures.  Tasub aga meeles pidada, et gripi puhul on sümptomid raskemad ning haiguse algus on väga kiire.

Erinevus on ka selles, et kaitsta saab ennast gripi, kuid mitte teiste gripiga samal ajal ringlevate viiruste eest.  Külmetuse eest kaitsevad soojad sokid ja paksud labakud, sall kaela ja müts pähe. Viiruste vastu need ei aita.

Kui viiruseosakesed satuvad hingetorru, hakkavad need seal paljunema ning nakatavad ühtlasi ka hingetoruga ühenduses olevaid kopse. Seal tekib röga, mis ajab köhima. Kui lima on hingetorus, on seda võimalik välja köhida, aga kui see satub sügavale kopsudesse, põhjustab see suuri probleeme. Kopsud hakkavad võitlema selle nimel, et infektsioonist vabaneda ning väikesest bronhiidist võib kujuneda raskekujulisem infektsioon. Suur osa inimesi, kes selliste viiruste tõttu surevad, surevad just kopsupõletikku.

Vahel võib gripp osutuda väga raskeks haiguseks, mida ei saa niisama möödaminnes läbi põdeda.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla infektsioonhaiguste arst doktor Mait Altmetsa sõnul võib gripp osal inimestest kulgeda raskemalt. Enamikele võib see jätta ebameeldiva mälestuse halva enesetunde ja lihas- ning liigesvalude näol, ent neil, kelle organism on erinevatele haigustele vastuvõtlikum, võib seisund gripi tõttu halveneda ja nad võivad vajada haiglaravi. Esineb ka seda, et täiesti terve inimene võib saada enesele gripi.

Sagedased gripitüsistused on kopsu-, kõrva- ja põskkoopapõletik ning krooniliste haiguste ägenemine.

Kuidas grippi ennetada?

Gripi ennetamiseks on kõige lihtsam ja kindlam viis vaktsineerimine. Lisaks terved eluviisid: süüa mitmekülgselt ja olla füüsiliselt aktiivne. Kui teate, et keegi lähedane on haige, tasuks ka temast haiguse ajal eemale hoida. Ka käsi tuleb tihti pesta.

Õigesti tuleb osata ka köhida ja aevastada. Seda kutsutakse köhaetiketiks. Meis on õpetatud köhimise ajal kätt suu ette panema. Tegelikult haiguse ajal on see täiesti vale käitumine. Köhimisel ja aevastamisel tasub võtta ühekordne salvrätik ja sellega katta oma nina ja suu. Kui pabersalvrätikut pole käepärast, siis üks võimalus on aevastada varrukasse.

Kõige olulisem gripi ja külmetuse puhul on sümptomite leevendamine. Palavikualandajad, nohu- ja köhavastased preparaadid on kõige olulisemad. Kui inimese seisund läheb kehvemaks ja ta kahtlustab, et tal on gripp, siis tuleks kindlasti oma arstiga ühendust võtta. Laborianalüüside alusel saab arst määrata, et kas tegemist on gripiga, mis puhul on vaja manustada ka gripivastaseid preparaate.

Külmetusega apteegis

Esimeste haiguse sümptomitega pöörduvad inimesed üldjuhul ka apteeki. Mida tuleb siis silmas pidada? Südameapteegi farmatseut Kaidi Raidla jagas saates näpunäiteid. Näiteks kui inimene tunneb, et nina sügeleb ja ajab aevastama, siis kindlasti on soovitav oma nina meresoola lahusega loputada. Apteegis on saada ka mitmeid immuunsüsteemi tugevdavaid preparaate. Ka gripiteesid võib juua, kuid siinkohal tuleb silmas pidada seda, et tegemist on siiski ravimteega, mitte tavalise kuuma joogiga. Gripiteed sisaldavad ka paratsetamooli ja tuleb arvestada üleannustamise ohuga, kui tarbida paratsetamooli ka tabletina lisaks teele.