Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Kümme nõuannet, kuidas lastega stressivabalt poes käia

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Emmede Klubi jagab palju häid nõuandeid, kuidas väikeste poes käia nii, et keegi ei kaotaks enesevalitsust.

Pea meeles, et lastel on piirid

Kui sa oled koos lastega poes, ole nende vajaduste suhtes tähelepanelik: kas nad on väsinud, näljased, mürast elevuses või segaduses, või nad vajavad lihtsalt värsket õhku ja liigutamist, või hoopiski rahustavat kallistust?

Pea meeles, et lapsed on loomu poolest uudishimulikud

Lapsed on loomu poolest uudishimulikud - sedasi õpivad nad tundma maailma enda ümber. Kui laps tahab uurida enda läheduses mõnd huvitavat objekti, ära riidle. Selle asemel tuleks aidata tal eset turvaliselt hoida ja rääkida, et seda võib vaadata, aga mitte katsuda. Sa võid lihtsalt öelda: «See võib katki minna - vaatame seda parem koos.» Isegi kui te seda eset ei osta. Kasulikum on jagada lapse entusiasmi ja huvi.

Imikuga poes

Imikuga on tunduvalt lihtsam poodi minna, kui ta on eelnevalt toidetud ja puhanud. Imikutel ja väikelastel võib kaubanduskeskuste kuivas õhus janu tekkida - võta kindlasti kaasa juua ja suupisteid.

Beebid on alati õnnelikumad, kui neid süles kantakse. Kõhukott või kandelina pakub lapsele suuremat emotsionaalset turvatunnet kui kärus või ostukorvis sõitmine. Ka mõni mänguasi aitab lapsel hetkelise vanemate vähenenud tähelepanuga hakkama saada, kuid pea meeles, et sa vahepeal ütleksid lapsele õrnusi, vaataksid talle silma ja kallistaksid teda

Väikelapsega poes

Väikelapsi võib ostuvalikul kaasata. Kaasa laps, esitades talle küsimusi, näiteks: «Millised nendest virsikutest tunduvad sulle paremad?» See võib aidata igavat ja masendavat kogemust nii vanematele kui lapsele meeldivamaks muuta. Igas vanuses lastele meeldib, kui nad saavad ise valida ja otsustada. Võta poodi kaasa juua, suupisteid, lemmikraamat - ka need võivad aidata.

Olles ümbritsetud täiskasvanutest moodustuva rahvamassiga, võib see lastele ähvardavana tunduda. Seljakoti/kandekoti kasutamine on üks hea viis, kuidas laps täiskasvanute kõrguseni tuua, kus tal on parem olla. See aitab ka ennetada hirmutavat kogemust, kus laps rahvahulga sisse ära kaob.

Suuremate lastega poes

Vanem laps võib poes käimisel juba suureks abiks olla, kui sellele lähenetakse lõbusalt ja tunnustavalt. Kui vanemad võtavad kaasa ajakirjadest välja lõigatud toiduainete pildid, võib laps aidata neid poes otsida. Kui laps on juba piisavalt suur ja küps, et iseseisvalt poest asju tuua, aitab see poeskäiku kiirendada ja lihtsustada.

Väldi suuremaid rahvahulki

Poes käimine enne õhtusööki, mil kauplused on täis ja nii lapsed kui vanemad on näljased ja väsinud, võib olla väga stressirohke. Proovige võimalusel poes käia hommikul või varajasel pärastlõunal (tööpäevadel), või nihutage õhtusööki veidi hilisemale ajale ja käige just siis poes. Kui me suudame vältida stressirohket poeskäimist, kui seal on palju inimesi ja kassajärjekorrad pikad, on meil rohkem energiat, et oma laste vajadustele vastata.

Kassajärjekord võib olla tõeline väljakutse

Kassajärjekorrad, kus on tavaliselt värvilised ja ahvatlevad nätsu- ja kommipakendid, võivad olla tõeliseks väljakutseks, eriti kui see on peale pikka poes käimist, mil lapsed on väsinud ja näljased. Tervisliku suupiste kodust kaasa võtmine võib olla lihtne alternatiiv. «See pakend on küll väga ilus ja värviline, aga kommid ei täida eriti hästi kõhtu. Siin on sulle kaerahelbeküpsised ja mahl, mille me kodust kaasa võtsime.» Osades poodides on olemas ka «lapsekindlad» kassad ilma maiustustega - need on väärt ka veidi kaugemale sõitmist. Kui sul ei ole lähedal sellist poodi, võid oma poe juhatajale taolise ettepaneku teha, lubades seal sellise võimaluse korral regulaarselt poes käia.

Kui pead ütlema «ei»

Kõige olulisem osa «ei» ütlemise juures on panna last aru saama, et isegi kui sa ei saa rahuldada kõiki tema soove, oled ikka «tema poolel». Võib aidata, kui Sa ütled: «See on kena, kas pole? Võid seda vaadata ja kui me koju läheme, võid selle lisada enda soovide nimekirja.» Nagu õpetaja Hohn Holt kunagi ütles: «Ei ole mingit põhjust, miks me ei saa lastele «ei» öelda samamoodi, nagu me ütleme «jah».» Ja pidage meeles - naeratused, kallistused ja kaisutamised on kõik tasuta!

Kui oled viimase piiri peal

Kui jõud hakkab otsa saama ja sa jõuad oma kannatusega viimasele piirile, võid näidata positiivset eeskuju, kuidas viha ja väsimust väljendada. Sa võid proovida öelda: «Ma hakkan kannatust kaotama. Arvan, et ma peaksin poeskäigus korraks pausi tegema. Lähme oleme mõne minuti väljas, et me saaksime mõlemad ennast veidi värskendada.» Isegi mõni hetk värskes õhus, eemal rahvamassist, võib nii lapsele kui vanemale palju jõudu anda.

Kui laps on viimase piiri peal

Kui isegi peale ülaltoodud näpunäiteid on lapsed jõudnud viimase piirini, palun austa seda. Pood võib oodata, aga tüdinenud, näljane ja liialt erutunud laps ei saa.

Pea meeles, et kõik lapsed käituvad nii hästi, kui hästi neid koheldakse. Laps, kes on regulaarselt meie aega ja tähelepanu saanud, on poeskäigu ajal ja ka teistes rasketes olukordades sallivam ja mõistvam, kui seda on laps, kes peab stressirohke olukorraga silmitsi seisma ilma emotsionaalse toeta.

Märksõnad

Tagasi üles