Eripedagoog: isegi eakohase arenguga lastele on kooli minek tõeline kraavi ületamine

Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eripedagoog Ave Ojasalu paneb Põhjarannikus vanematele südamele, et kevadine tibude lugemine ja sorteerimine tuleb teha õigesti. Nii et kooliteed alustaksid tõesti need, kes on selleks valmis.

Ojasalu on alates sügisest Ida-Virumaa õppenõustamiskeskuse spetsialistina puutunud kokku kümmekonna sellise juhtumiga, kus laps ei peaks koolis olema. «Kui laps ei tunne kooli minnes enamikku tähtedest, siis ta on nagu võõrkeelses situatsioonis,» selgitab pedagoog. «On vaja lugeda ja töövihikut täita, aga laps ei saa midagi aru.»

Kui laps pole kooliks valmis, saab taotleda ajapikendust. Ometi paljud ei tee seda. Ojasalu selgitusel on selleks mitmeid põhjuseid. «Kui vaatame kooli administratsiooni poolt, siis nendele on oluline pearaha ja klasside täituvus. Üks lasteaia tõdedest on jälle see, et kui laps on probleemidega ja nõuab eritähelepanu, on mugavam ta kooli saata. Kõige raskem küsimuste ring on seotud lapsevanemaga: kuidas ta ei lähe kooli, kui kõik sõbrad lähevad?»

Eripedagoogi selgitusel ei olegi kõige olulisemad lapse faktiteadmised, sest kui tal puuduvad koolieluks vajalikud sotsiaalsed oskused, siis on ta koolis kogu aeg stressiseisundis.

«Kõige hullem on see, et koolist ei saa lasteaeda tagasi tulla,» toonitab Ojasalu. «Isegi eakohase arenguga lastele on kooli minek tõeline kraavi ületamine. Üks asi on teha lasteaias paar tundi õppetegevusi, vaheldumisi mängu ja õues käimisega, ja teine asi on minna kooli ning 45 minutit jutti kuulata.»

Loe pikemalt Põhjarannikust!