Miks tasuks vererõhku regulaarselt kontrollida?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Toimetaja: Naine

14. veebruar 2014, 13:34

Millal sinul viimati vererõhku kontrolliti? Eelmisel nädala? Eelmisel aastal? Sa ei mäleta? Kui oled üks neist inimestest, kes laseb vererõhku korra aastas või isegi kahe aasta tagant kontrollida ja oled sellega rahul, siis peaksid oma tervise eest paremini hoolt kandma ja vererõhku tihemini kontrollima.

Mis on vererõhk?

Vererõhust rääkides viidatakse arterites olevale vererõhule. Kui veri voolab läbi arterite, osutab see arteri seintele teatud survet, kirjutab healthmeup.com. Vererõhku mõõdetakse elavhõbeda millimeetrites (mmHg). Vererõhku mõõtes ütleb arst või kuvab masin sulle tavaliselt kahte arvu. Esimene on vererõhk südame kokkutõmbumisel (süstoolne vererõhk) ja teine on südame lõõgastumisel tekkiv rõhk (diastoolne vererõhk).

Madal vererõhk

Normaalne vererõhk jääb vahemikku 90/60 ja 140/90. Kui su vererõhk jääb alla alumise piiri (90/60), siis peetakse seda madalaks. Madala vererõhu puhul võib vere ligipääs ajju ja teistesse organitesse olla piiratud. Selle tulemusel võib esineda peapööritust ja uimasust. Madalat vererõhku võib põhjustada vanus, kas oled ärevil või rahulik, temperatuur, toitumine ja treening.

Kõrge vererõhk

Kui su vererõhk ületab ülemise piiri (140/90), siis seda peetakse kõrgeks vererõhuks. Kõrge vererõhk on ohtlikum kui madal vererõhk. Kõrge vererõhu puhul ei pruugi ilmneda erilisi sümptomeid ja seetõttu nimetatakse seda vaikseks tapjaks. Leidub inimesi, kel on kõrge vererõhk, kuid nad pole sellest teadlikud enne, kui midagi tõsist juhtub. Kui sa ei lase oma vererõhku regulaarselt kontrollida, siis ei pruugi sa teada, et su vererõhk võib liiga kõrge olla.

Haigused, mida seostatakse kõrge vererõhuga

Kõrge vererõhk avaldab survet südamele ja arteritele, seetõttu on suurendatud südamerabanduse ja insuldi risk. Kõrge vererõhk võib põhjustada ka neeruhaiguseid ning sel võib olla seos erinevate dementsuse tüüpidega.

Riskifaktorid

Tuletame veel kord meelde, et kõige parem moodus, kuidas teada saada, kas sul on kõrge vererõhk või mitte, on seda mõõtes või mõõta lastes. Teatud riskifaktorid suurendavad aga kõrge vererõhu ohtu. Kui mõni järgmistest kehtib sinu kohta, siis peaksid oma vererõhku regulaarselt kontrollima:

kui sa oled ülekaaluline;
kui sa ei tee trenni;
kui su suguvõsas esineb kõrget vererõhku;
kui sa armastad toitudele ohtralt soola lisada;
kui sa ei söö eriti puu- ega juurvilju;
kui sa tarbid palju kofeiini;
kui sa tarbid palju alkoholi;
kui sa oled vanem kui 65.

Ülalpool mainitud faktorid võivad suurendada kõrge vererõhu ohtu, kuid kindel saab olla vaid siis, kui lased vererõhku mõõta.

Kommentaarid

Miks tasuks vererõhku regulaarselt kontrollida?

Märksõnad