Perenõustaja Auli Kõnnussaar: mida selgemad rollid, seda elujõulisem kärgpere

Auli Kõnnussaar. Perenõustaja ja perekeskuse Sina ja Mina koolitaja. Foto: Erakogu

Perenõustaja ja perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Auli Kõnnussaar kirjutab, et kärgpere piirid on võrreldes tavaperega märksa hägusamad. Selleks, et pereeelu toimiks, peaksid suhted olema võimalikult avatud.

Üks komistuskive kärgpere puhul on uskumus, et see peaks toimima samamoodi kui tavaline pere. Kärgperes on mõned erinevused ja mida rohkem pere neid teadvustab, seda lihtsam on kooselu toimima saada. Ebarealistlikud ootused tekitavad pettumust ja muid negatiivseid tundeid. Mida avatumad on suhted ja selgemad rollid, seda elujõulisem on kärgpere. Lisaks on tähtis anda iseendale ja pereliikmetele aega kohaneda muutustega – tasakaalu leidmine uue elukorraldusega võib võtta mitu aastat.

Oluline on eristada mehe/naise ning lapsevanema rolli. Hea paarisuhe hoiab perekonda koos ja vanemlikul tasandil suheldes hoolitsetakse laste eest. Lahku minnes lõpetatakse paarisuhe, kuid vanemlik suhe jääb. Ka kärgperet hoiab koos ja toidab kahe täiskasvanu paarisuhe, kuid vanemlikku vastutust kannavad põhiliselt iga lapse vanemad, kusjuures on oluline teadvustada, et igapäevaste tegevuste asjus lepivad omavahel kokku need, kes elavad koos. Lapse põhivajaduste, arengu ja kasvatamise eest vastutavad aga tema vanemad.

Üks pingeallikas kärgperedes ongi see, kui püütakse elada tavalise pere mudeli järgi, kus kõik täiskasvanud on automaatselt ka lapsevanemad. Toimivas kärgperes teavad lapsed, kes on kelle vanemad ja kes vastutavad majapidamise eest.

Kärgperre tulevad  paratamatult kaasa eelmiste perede suhted ja nendega seonduvad emotsioonid. Mida rohkem aktsepteerida seda, mis on olnud, seda kergem on hoida uues peres suhteid toimivana. Ideaalis võiks lahutuse ja uue pere loomise vahel olla piisavalt aega (aasta või paar), et kaotusvalust tekkinud hingehaavad paraneksid.

Reaalsuses luuakse uus pere tihti palju kiiremini, mistõttu võib nii lastel kui täiskasvanutel olla vaheldumisi rõõmsaid ja valusaid tundeid. Kui võtta tundeid kui loomulikku kohanemise protsessi, siis ei ole sellest midagi halba. Mida rohkem mõista ja kuulata, seda kergem on koos elada.

Iga laps armastab oma hinges mõlemat vanemat ning on neile lojaalne. Väga suuri pingeid tekitab lapses see, kui ta kuuleb, kuidas vanemad üksteist kritiseerivad. Tihti tunnevad lapsed, et üht vanemat armastades teevad nad teisele haiget. See aga pärsib lapse terviklikkust ja vähendab väärikust ning laps võib kapselduda endasse või hakata vastupidi, provokatiivselt ja halvasti käituma.

Muutustega kohanemiseks on oluline, et laps saaks vabalt väljendada oma tundeid mõlema vanema ja ka nende uute kaaslaste suhtes. Vahel kardab laps välja näidata, et talle meeldib teise vanema uus kaaslane, sest ta kardab haiget teha oma vanemale. Vanemad võiksid lapsele öelda: «Hoolimata meie omavahelistest erimeelsustest, armastame sind mõlemad ja sina saad meie mõlemaga alati vabalt suhelda.»

Kärgpere piirid on võrreldes tavalise perega palju liikuvamad ja tihti ähmasemad. On oluline kõigiga läbi rääkida, kes kuulub perre, milline on kellegi ruum, kuidas aega pereliikmete vahel jaotatakse, kes mille eest vastutab jne. Selgus loob vajalikku turvatunnet, et pere saaks ühiselt ja igaüks eraldi areneda ja kasvada.