Kuidas teha vahet oma tõelisel kutsumusel ja egol?

Foto: SCANPIX

Ego ja kutsumus võivad üllatavalt sarnased olla. Mõlemad tõmbavad sind oma unistuste täitmise suunas. Mõlemad on võimelised su ärkveloleku aja täielikult hõivama huvitavate mõtete ja geniaalsete ideedega. Ka nende tööviljad on sarnased - raha, kuulsus ja võim. Ja mõlemad võivad sind täielikult ära kurnata.

Ego on oluline ja tähtis, sest see on osa sinu isiksusest. See juhib su õrna identiteeti, samal ajal, kui sina üritad välja selgitada, kes sa selline oled. See kaitseb sind sotsiaalsete ootuste pealetungi eest ja motiveerib sind edasi liikuma ning suuri asju saavutama, kirjutab ajakiri Inc.

Kui ego on osa su isiksusest, siis kutsumus on see, mis teeb kindlaks, et kõik, mida ego teeb, oleks ehtne, mitte lihtsalt fassaad, mida sa maailmale näitad. Siin on mõned viisid, kuidas eristada ego ja kutsumust.

Ego kardab seda, et ta ei oma või ta ei tee midagi. Kutsumus kardab seda, et ta ei väljenda ega ole piisavalt miski.

Egole annab jõudu hirm. Selle esimene funktsioon on su identiteeti hoida, kuid see kardab, et sa pole midagi väärt. Tulemuseks on see, et ego sunnib sind rohkem saavutama. Ego suhtleb sinuga kasutades sõnu «peaks», «võiks», «tuleks» ja paneb sind uskuma, et mida rohkem sa saavutad, seda rohkem oled sa väärt. Kas tuleb tuttav ette?

Kutsumus väljendab end vaikselt, läbi pisikeste vihjete terve sinu elu jooksul. Ta ei tunne muret sellepärast, et sa ei saavuta midagi või et sul pole midagi. Tema peamine funktsioon on hoolitseda selle eest, et sa näitaksid maailmale oma tõelist mina.

Ego vajab ärevust, et elus püsida. Kutsumus vajab vaikust.

Ego elutseb tänu ärevusele, ta vajab ärevust, et otsustada, millised aspektid su isiksuse juures on domineerivad ja millised on suikunud. Seal, kus sa tunned end kõige ebakindlamalt, näeb ego kõige rohkem vaeva, et olukorda «parandada». Egol on tarvis ärevust, et probleeme välja tuua. Kahjuks on aga nii, et see, mis ego arvates on ärritav või ebavajalik, võib olla sinu suurim kingitus maailmale.

Kutsumus väljendub aga analüüsi ja peegelduse käigus ning kumbagi neist ei saa leida lärmakast keskkonnast. Oma elu kuulamine ja avastamine, mida ta sinult küsib, on seotud kutsumusega ja see vajab vaikust. Rohkem vaikust, kui enamik meist taluda suudaks.

Ego avaldub läbipõlemisena, kutsumus rahuldusena.

Läbipõlemise definitsioon võiks olla järgmine: läbipõlemine ei seisne selles, et sa annad endast liiga palju, vaid selles, et sa üritad anda midagi, mis ei kuulu sulle. Ego võib viia läbipõlemiseni, sest see kasutab ressursse, mida sul pole, selleks, et sind parema ja täiuslikuma minani tõugata.

Kuna kutsumus on su tõelise loomuse väljendus, saab see avalduda vaid rahuldusena. Ehk oled kogenud seda sügavat rahuldustunnet, mis tekib tehes midagi, mida sa tõeliselt armastad. See ongi sinu kutsumus, mis end sulle läbi rahulduse väljendab.

Ego keskendub tulemusele. Kutsumus keskendub protsessile.

Kuna ego tahab toime tulla ärevusega ja üha rohkem saavutada, siis tunneb ta erilist muret kõikide eesmärkide täitmise pärast. Keskendudes tulemusele saab ego kinnitust, et kogu töö oli vaeva väärt. Ilma rahuldava tulemuseta on kogu pingutus olnud mõttetu.

Kutsumus näitab end läbi eneseavastuse. Kutsumus tuleb sinu seest ja saab avalduda vaid keskendudes sellele, kuidas su elu parajasti lahti rullub. Kutsumus teab, et kogu pinge paljastab sulle midagi, mida sa muul moel ei saaks õppida.

Ego tahab ennast alal hoida. Kutsumus tahab teisi puudutada.

Ego keskendub endale ja enda alal hoidmisele. Ego võib olla huvitatud teiste aitamisest, kuid ta ei ole huvitatud teiste teenimisest. Egot motiveerib sinu identiteedi hoidmine ja juhtimine.

Kutsumus võib alguse saada iseenda väljendamisest, kuid ta liigub teiste inimeste vajaduste suunas. Autor Frederick Buechner on öelnud, et kutsumus on «koht, kus sügav rõõmutunne kohtub maailma sügavate vajadustega.»

Kui ego aitab sul maailmas toime tulla, siis kutsumus loob ehtsama ja hingelisema viisi, kuidas maailmas eksisteerida.