Ära lange allahindluste lõksu!

Foto: SCANPIX

«Teadlik tarbimine» on õnneks muutumas moodsast sõnakõlksust paljude inimeste igapäevaelu osaks – nende inimeste, kes mõistavad nende sõnade taga peituvat nutikust.

Tundub, et tasapisi hakatakse üle saama valehäbist, mis sageli kaasneb säästlikkuse mõistega ning uus- ja taaskasutusest ning mõistliku tarbimise printsiibist on saamas sisuline strateegia, mis ühelt poolt on alus inimeksistentsi jätkumisele, teisalt aga aitab süstemaatiliselt rakendades pea igaühe individuaalse majandusliku heaolu parandamisele kaasa, kirjutab Ande Etti lehel «Julged hoolida».

Tüdimuseni on leierdatud «ma pole nii rikas, et osta odavaid asju» mõtet, kuid kuidas seda ideed reaalselt ja sisuliselt oma ellu rakendada nii, et tolle lause mõte kaduma ei läheks ja inimesed ei tormaks üle oma võimete kalleid asju kokku ostma?

Kallis, aga kvaliteetne?

Kulukamat ostu planeerides tasub mõelda selle peale, milliste asjade puhul kehtib põhimõte «osta, kallis, aga kvaliteetne», ja milliste puhul mitte. Tasub analüüsida (näiteks interneti abiga), millistele kaupadele on olemas järelturg ja võtta asja ostes arvesse, kui suur on tõenäosus, et saad selle hiljem edasi müüa. Näiteks kehtib see tõenäoliselt kvaliteetsete lastejalanõude, -vankrite, turvavarustuse jm kõrge hinnaga toodete puhul, mille kvaliteedi osas ei saa järeleandmisi teha. Samas on tõenäoline, et selleks hetkeks, kui esimene kasutaja nende asjade tarvitamisega ühelpool on, ei ole asi ennast ammendanud ning võib edukalt järgmist omanikku edasi teenida.

Asi versus elamus

Järjekordne klišee – «raha eest ei saa õnne osta» – tundub tarbimisühiskonna arenedes aina suuremaks sõnakõlksuks muutuvat. Okei, kõik noogutame ja tõdeme, et jah, raha eest tõesti õnne ei saa. Aga asju ostame edasi. Teinekord, kui eelarve pigistab ja tuleb teha valik, kas osta asi või valida sama raha eest kvaliteetaega või elamust, tasub järele mõelda.

Raha eest õnne tõesti osta ei saa, küll aga on õnnetunde kujunemises asjadest olulisem roll sellel, kuidas veedame oma aega. Seepärast, kui rahapatakas taskus sügeleb ja nõuab kulutamist, saab valida, kas anda see ära mõne eseme eest või kulutada see mõne nauditava tegevuse peale, millest saadav emotsioon jääb kauaks meelde ja mõjutab meie enesetunnet kauem kui ostuhetke eufooria.

Ära osta kollast hinnasilti!

Üks levinuimaid säästu-ämbreid on n-ö kollaste hinnasiltide järgi orienteerumine. Kollase hinnasildi fenomen on miski, mille abil saavad müüjad tarbijatega manipuleerida (ja sageli manipuleerivadki!), kuna tarbijate teadvuses seostub kollaselt (või oranžilt või roosalt või...) esile toodud hind soodsa hinnaga tootega.

Näiteks tõestati Tartu Ülikoolis 2009. aastal kaitstud magistritöös veenvalt, et tarbijad tajuvad kollaseid hinnasilte kui pakutavat soodustust. Tegelikkuses kasutavad mitmed ettevõtted seda ära, muutes hinnasildi värvust ilma reaalset soodustust tegemata. Kuigi kollane hinnasilt ja soodustus käivad tarbija teadvuses kokku, ei nõua ükski seadus ega määrus, et seda nii kasutataks. Praktikas võib esineda ka juhtumeid, kus sildi värvimuutusega varjatakse hoopis hinnatõusu.

Niisiis, nagu ma oma vanaema pidevalt manitsen: ära lange kollase hinnasildi lõksu, vaid mõtle, mida sa oma raha eest tegelikult saad. Vaata ühiku hinda, kõrvuta teiste toodetega, jälgi mitu-asja-pakis lahenduste puhul pakendamise petlikkust jne.

Allahindluste lõksud

Suured allahindluskampaaniad on teine lõks, kuidas meelitada inimesi tarbima rohkem, kui neil vaja või kui nad muidu tarbiksid. Seepärast tasub poeaknal toretsevat suurt hinnalangust lubavat silti nähes külm närv säilitada ning mitte osta midagi seepärast, et «see on ju lihtsalt nii odavalt saadud». 

Mõistlik on vaadata, kas piisava allahindlusprotsendiga müüakse tooteid, mille ostmisest sa nagunii üle ega ümber ei saa. Siia hulka kuuluvad näiteks suuremad ostud nagu mööbel või spordivarustus, kuid ka selline kaup, mille ühikuhind ei ole suur, kuid mida tarbitakse pidevalt. Seepärast on nutikas osta allahindlustelt tagavaraks suurem kogus majapidamistarbeid (pesuvahendid, WC-paber), kaua säilivaid toiduaineid (hoidised, kuivained), igapäevaselt kasutatavaid hügieeni- ja tarbekosmeetika vahendeid. Nende kaupade puhul ei tule suur kokkuhoid ühe ühiku pealt, kuid ostes neid pikema aja peale varuks, on kulutatud rahasumma erinevus juba tuntav.

Kokkuvõtteks: osta, mida sul vaja on, ära lange kollaste hinnasiltide lõksu ning mõtle, millal mida osta.