/nginx/o/2012/01/18/918322t1hd76e.jpg)
Annika (nimi muudetud) on terve elu olnud pisike ja kleenuke, kuid juba 12-aastaselt tekkis tal ema etteheidete tõttu anoreksia.
Ema solvavad märkused viisid tüdruku anoreksiani
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mu ema «hellitas» mind tihti sõnadega, et vaata, milline sa välja näed – jalad on jämedad, tagumik suur ja lott ripub lõua all,» rääkis Annika Õhtulehele, kuidas tüse ema end lapse peal välja elas.
Ema sundis Annikat käima trennides ja istus ise juures, et häälekalt arvustada ja kontrollida, kui palju ta harjutusi teeb. Lisaks ostis ema tütrele kaalu alandavaid teesid ja tablette, mida küll viimane haiguse süvenedes enam alla neelata ei suutnud.
Annika emal oli kombeks anda tütrele riideid suuruses M ja L ning öelda, et talle olid need liiga suured ja peaksid seega lapsele parajad olema. «Muide, lõunat pole ma koolis kunagi söönud – sel ajal oli koolilõuna tasuline ja ema ütles, et raha pole ning mul polegi vaja kogu aeg õgida.»
Annika lugu päädis sellega, et ühel koolipäeval ta minestas ja sattus haiglasse, misjärel hakkas ta oma olukorda mõistma ja sai sõbrannade abiga ema kriitikast mööda vaadata.