Eestis esineb emakakaelavähki neli korda rohkem kui mujal Euroopas

Tütarlaste vaktsineerimine emakakaelavähki põhjustava papilloomiviiruse ehk HPV vastu on muutumas üha olulisemaks kõikjal maailmas. Foto: Mihkel Maripuu

Juba kaheksandat aastat järjest peetakse jaanuari lõpus üle Euroopa emakakaelavähi vastu võitlemise nädalat, sel aastal toimub see 19-25 jaanuaril. Nädala eesmärgiks on juhtida tähelepanu emakakaelavähi ennetamisele ning varase avastamise tähtsusele.

Kui naine nakatub inimese papilloomiviiruse (HPV) teatud tüüpidega ja organism viirusest võitu ei saa, võivad emakakaela epiteelrakkude kasvus tekkida muutused. Kui muutusi ei avastata ega ravita õigeaegselt, võivad need edasi areneda vähieelseks seisundiks ja seejärel muutuda kasvajaks. See protsess võib võtta mitmeid aastaid, kuid mõnel juhul võib toimuda ka ühe aastaga. Seetõttu on väga oluline ennast regulaarselt kontrollida.

«Igal aastal sureb Eestis emakakaelavähki ligi 70 naist ja igal aastal avastatakse umbes 170 uut haigusjuhtu. Seda on neli korda rohkem kui mujal Euroopas ning peamiseks põhjuseks on, et Eesti naised ei käi piisavalt sageli kontrollis,» kommenteeris Qvalitas Arstikeskuse günekoloog dr Anu Vatter. Kõige rohkem nakatutakse HPV-ga vanuses 20-29 eluaastat ning emakakaelavähk diagnoositakse kõige sagedamini vanuses 30-55 eluaastat.

Emakakaelavähi peamiseks riskiteguriks peetakse inimese papilloomiviirust (HPV), mis levib sugulisel teel. Emakakaelavähi ennetamiseks ja varaseks avastamiseks on tähtis regulaarne kontroll naistearsti juures, vaktsineerimine, emakakaelavähi sõeluuringul osalemine (ka juhul, kui ollakse HPV vastu vaktsineeritud) ning sugulisel teel levivatest haigustest hoidumine.