Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Lugeja kirjutab: lapse ema on mulle võlgu rohkem kui 13000 eurot

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Linda Pärn
Copy
Isa ja poeg.
Isa ja poeg. Foto: SCANPIX

Üleskutse peale kirjutada, kuidas on üksikvanematel läinud kohtus ekskaasalt elatise väljanõudmine, kirjutas meile üksikisa Olav, kelle lapse emalt pole kuidagi võimalik elatist kätte saada.

Mina olen üksikisa ja minu lapse ema on kohtuotsuse järel mulle võlgu juba enam kui 13000 eurot. Lapse võtsin enda juurde pea 7 aastat tagasi, senini ei ole põhimõtteliselt sentigi elatist saanud. Korra maksis ta 200 krooni ja siiani olen ka iga aasta tulumaksutagastuse ajal mingi summa saanud. Seda ka tänu sellele, et kõik tema arved on arestitud ja tulumaks tagastatakse ainult isiklikule kontole.

Kohtutäiturid aga ei saagi ju teha midagi inimesele, kes kiivalt varjab oma sissetulekuid, kui neid üldse olemas on. Korra tegin kuritahtliku alimentidest kõrvalehoidmise avalduse ka politseisse. Asi jõudis prokuratuurini, kuid kuna naisel on pärast minu last veel juurde

sigitatud suisa 3 (osad neist elavad vahelduva eduga lastekodus), siis arvas prokuratuur, et ei oleks õige mingeid erilisi aktsioone rakendada. Olgu öeldud, et karistusseadustik näeb ette rahatrahvi või kuni aastase vangistuse. Trahvi ta sai, aga mis kasu on trahvi tegemisest inimesele, kes seda nii ehk naa ei maksa. Seega mul jälle raha saamata.

Praeguseks olen juba suhteliselt loobunud, käin aastas korra kiusu pärast kohtutäituri juures ja suurendan aasta jagu summat, aga reaalset raha ma enam ei oota. Kiusu pärast teen seda selleks, et minu väikesesse pähe ei mahu see, miks tema võib oma lapse hüljata ja mina peaksin sama temaga tegema. Samas ütlen ausalt, et mu laps ei ole materiaalselt mitte

millestki ilma jäänud. Käib muusikakoolis, alati uued riided jne. Otseselt raha mul tema kasvatamiseks vaja pole, asi on põhimõttes.

Minu lugu on olnud ka erinevates ajalehtedes ja nii huvitav kui see ka pole, väga paljud kommenteerijad kiruvad mind. Et mis mees ma selline olen, et vingun. Ei näe ma vahet, kas mees või naine, kui on probleem, tuleb sellest rääkida. On väga palju üksikisasid, kelle macho image ei luba teemat puudutada. Mina selline ei ole.

Omapoolse lahendusena näen ma riigi sekkumist ehk siis pikaajalisemate mittemaksjate eest peaks riik hakkama alimente tasuma ja siis neid ise nõudma. Hetkel on üksikvanem tohutult rumalas olukorras. Kui ma kaebaks muudkui lapse ema kohtusse ja ta lõpuks ka vangi läheks, siis mis näoga laps mulle otsa vaataks? Milline elukas, pani mu ema vangi (olgu öeldud,

et milline ka mitte maksev vanem ei oleks, lapse jaoks on ta ikkagi väga pikalt super inimene). Kui ma aga ei nõua raha, siis jääb lapsel vast 200 eurot eest iga kuu asju saamata (minu puhul see nii ei ole, kuid kindlasti paljudel on). Seega lõhkine küna ja kaotajaks ikka last kasvatav vanem. Seetõttu peakski riik sekkuma. Nii ei pea laps kunagi mind milleski süüdistama.

Tagasi üles